„Mida rohkem mingit kehaosa poputada, seda nõrgemaks see muutub.“ Füsioterapeut õpetab, kuidas valuga treenida

Trennis käimisega võib algust teha iga kell. Eksperdid soovitavad pakkuda kehale päevas vähemalt 30 minutit kergema koormusega liikumist või 150 minutit mõõduka koormusega trenni nädalas. Et sa sportlikku eluviisi juurutades endale viga ei teeks, tuleb osata kuulata oma keha. Füsioterapeut Rainar Vahtrik räägib, mida peaks kindlasti treenimist alustades silmas pidama ja kuidas vältida ülekoormusest tingitud vigastusi.

Regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida nii vaimset kui ka füüsilist tervist, parandada enesetunnet ja suurendada tervelt elatud aastate hulka. 30–60 minutit kehalist pingutust päevas on õiglane vahetuskaup parema tervise ja elukvaliteedi eest. Uute harjumustega alustades tasub aga kannatust varuda.

Tihti pannakse treenimist alustades mööda sellega, et ei kuulata oma keha. „Sageli seatakse endale kohe alguses väga ranged eesmärgid ja vankumatu treeningrutiin: pean käima nui neljaks neli korda nädalas jooksmas!“ märgib füsioterapeut.

Füüsiline aktiivsus võiks küll olla regulaarne, kuid tuleb ka meeles pidada, et iga inimese lähtepunkt ja keha tervislik seisund on erinev. Kehalist arengut mõjutavaid tegureid on palju ning oma eesmärke ja nendeni jõudmise kiirust ei tohiks võtta kellegi teise järgi.

Kas valuga peaks trenni vältima?

Ebamugavus ja valu ei tähenda aga sugugi, et valutavat kehaosa ei tohi üldse liigutada ega koormata. Sagedasti on eksiarvamus, et kui olen kunagi selja ära tõmmanud või õlg annab trennis tunda, ei tohiks neid piirkondi treenida.

„Krooniline valu tähendab, et piirkond just vajab tähelepanu ja tegelemist,“ kinnitab Rainar. Mida rohkem mingit kehaosa või piirkonda poputada, seda väiksemaks muutub selle võimekus ja tolerants.