Meestearst Margus Punab: uuringud näitavad, et Eesti mees on oodatavast haigem

Liigne kehakaal ja rasvumine põhjustavad 40-49aastaste Eesti meeste oodatust kehvemaid tervisenäitajaid, tõdes meestearst, Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab meeste tervise konverentsil „Miks mees sureb äkki?“

„Elus pole nii, et eile olid haige ja täna terve. Kui oled 20 aastat joonud ja suitsetanud, siis täna haigestusid, sest oled senise eluga kõike halbu valikuid võimendanud,“ selgitas professor Margus Punab. „Tervis on kumulatiivne: probleemid ja haigused võimenduvad elu jooksul, mistõttu ravime 50+ meestel noorte meestena saadud haigusi. Androloogina näen ma terviseprobleemidega mehi 8 aastat varem kui kardioloogid.“

Mehe elu pöördepunktiks kujunevad professor Margus Punabi sõnul 40ndad eluaastad, kui selginevad tuleviku võimalusi näitavad eksistentsiaalsed valikud. Nendel aastate riskitase sarnaneb paljuski üsa sisesele perioodile, esimesele eluaastale ja puberteediea algusele.

„40-49aastased mehed on suures osas kehvade tervisenäitajatega, kuigi peaksid olema terved, sest määravaks saab kehakaal ja rasvumine,“ lausus professor Margus Punab.

Tervist mõtestatakse üksikisiku tasandil vaimse, sotsiaalse ja füüsilise heaoluna. Füüsiline tervis väljendub positiivses keha tunnetuses ja haiguste puudumises. Kusjuures tervis kujutab endast heaolu olulisimat komponenti.

Kristuse sünni eelse Rooma kodaniku keskmine eluiga oli tänu veevärgile, kanalisatsioonile, hügieenile ja edukale arstiabile 62 aastat. Eestis jõuti professor Margus Punabi sõnul samale tasemele 60ndate aastate alguses. Kui Eesti meeste oodatav eluiga on praegu 72,3 aastat, siis Rootsi mehel 81,2 aastat.

„Üks põhjus selleks erinevuseks tuleb asjaolust, et kui Rootsis kontrollitakse tervist ja leitakse midagi, siis midagi tehakse. Eestis, kui leitakse, ravi ei järgne. Me saame samuti haiguste süvenemist ennetada ja olukorda parandada,“ põhjendas professor Margus Punab.

Kuivõrd meditsiini praeguse taseme juures on inimese ellu jäämine elementaarne, tõuseb tervise seisukohast esiplaanile armastuse ja läheduse vajadus. Ühiskonnale nihkub probleemi raskuspunkt füüsiliselt terviselt üha rohkem vaimsele tervisele.

„Kui sisenen Delfi kommentaariumisse, siis mul hakkab hirmus. Näen, kui raske on inimestel suhestuda, kohastuda ja vajadusel muuta ümbritsevat keskkonda ja oma meelt hoida,“ rääkis professor Margus Punab. „Minu viimasest 18 patsiendist kolm kaebasid erektsioonihäiret pärast lahutust, sest mehed polnud sotsiaalse staatuse muutusest üle saanud ja saavutanud vaimset tasakaalu. See, kuidas ennast hindame, kajastub meie kehas.“

Täna Olümpia hotellis toimunud mehe tervise konverentsi avas Eesti Aasta Arst 2023 dr Le Vallikivi. Meeste tervise teemadel võtsid sõna prof Margus Viigimaa, prof Margus Punab, dr Mihkel Mardna, dr Eero Merilind, dr Anneli Raave-Sepp, suhtekorraldaja Janek Mäggi, spordibioloog Kristjan Port, olümpiavõitjad Erki Nool ja Kristina Šmigun-Vähi ning Tervisekassa juht Rain Laane. Päeva modereeris Hannes Hermaküla. Konverentsi aitasid korraldada Eesti Tervise Fond, Synlab, Novartis ja Reisiekspert.

Eesti Tervise Fondi eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine. Fond on aidanud korraldada erinevaid ettevõtmisi nagu aasta arsti valimine, mehe tervise konverents, südamekuu ja liikumiskuu.