Mürgistusjuhtumid on enamasti seotud hooletusega. Millega kõige enam õnnetusi juhtub ja mille suhtes valvas olla?

Aia- ja suvekoduhooaja algus toob kaasa mürgistusjuhtumid rotimürgi, aiakemikaalide või ka sääsetõrjevahenditega. Terviseameti mürgistusteabekeskuse õe-nõustaja Ruth Kastanje sõnul saaks ka selliseid õnnetusi ära hoida, kui inimesed oleksid hoolsamad. Mis on põhilised hooletusvead kemikaalidega, mida tehakse?

Väga sageli peitub õnnetuse põhjus lihtsalt selles, et enne mingi toote tarvitamist pole loetud selle juhendit. Enamik taolisi juhtumeid tuleb mõistagi ette uudishimulike väikelastega, kuid mürgistusteabekeskuselt on küsitud nõu ka neil juhtudel, kui põllumajanduskemikaalidega hooletult ringi käiakse.

Millised on just kevadel tüüpilised mured, millega inimesed mürgistusinfoliinile 16 662 helistavad?

Enamasti on tegemist putukatõrjevahendeid või ka väetisi puudutavate kõnedega. Näiteks on laps midagi proovinud – leidnud väetisepulga ja seda maitsnud või lonksanud väetisevett. Tuleb ette ka juhtumeid, kus sääsetõrjevahendit on kasutatud valesti ning sellest tekkisid tervisekaebused.

Veel on juhtumeid, kus põllumajanduskemikaalidega käiakse hooletult ringi. Inimesed kurdavad, et naabruses olev põld on välja renditud ja rentnik toimetab seal ümberkaudsete inimeste suhtes väga ükskõikselt. Justkui unustatakse ära, et taimekaitsevahendeid kasutades on lausa kohustuslik jälgida ilma ja ohutusnõudeid. Või siis jälgitakse ilma nii-öelda linnukese pärast – vaadatakse küll hommikul ilmaennustust, kuid kui päeva peale ilm muutub, siis sellega ei arvestata. Ega siin ei ole muud soovitust inimestele, et kui näed, et mürgipritsiga traktor põllul sõidab, siis...

Loe edasi juba artiklist, millised on enimlevinud juhtumid kemikaalidega ja mida teha, et neid ära hoida.