KUULA | Uus podcast vaatab suletud uste taha. Mida saavad suhtevägivalla puhul teha naabrid, sõbrad ja pealtnägijad?
(1)Kui olete üks neist, kes ei ole vägivalda kogenud ega lähedalt näinud, võite pidada end õnnelikuks inimeseks. Võib-olla suisa statistiliseks harulduseks. Taskuhäälingusaate „Jagatud ruum“ ava-episoodis räägime sellest, mida saavad (või ei saa) teha vägivalla tunnistajad. Saatejuhid on Liis Allmäe ja Keiu Virro.
Paljud meist tunnevad kedagi, kes on kogenud lähisuhtevägivalda, kuid enamik juhtumeid ei jõua kunagi koduseinte vahelt välja. Kui jõuavadki, ei tea teised tihti, kuidas reageerida. Või kuidas tuge pakkudes säilitada usk muutuse võimalikkusesse. Seda enam, et statistika näitab, et ohver pöördub enne vägivallaringist väljumist vägivaldsesse suhtesse tagasi keskmiselt kaheksa korda. See tähendab, et ka lähedased näevad endale olulist inimest ikka ja jälle ohtlikku olukorda naasmas.
Miks me sellest räägime? Sest inimesi, kes abi vajavad, on palju. Ehk saame koos midagi muuta. Lähisuhtevägivald on suuresti varjul, ent erineva statistika põhjal annab seda siiski siduda numbritega. Näiteks sellistega:
• 2022. aastal registreeriti 3244 perevägivalla-kuritegu ja 7896 perevägivalla-infoteadet
• 46% vägivallakuritegudest olid perevägivalla-kuriteod
• 86% perevägivallakuritegude toimepanijatest olid mehed
• 79% perevägivallakuritegude ohvritest olid naised
• 26% perevägivallakuritegudest olid hinnanguliselt lapsohvri või -pealtnägijaga
• Üle-euroopalise vägivallauuringu põhjal teatab kogetud vägivallajuhtumitest politseile 13% Eesti inimestest (15% meesohvreid, 12% naisohvreid).
Lähisuhtevägivald on lisaks muule ka väga kulukas. 2015. aasta arvutuste järgi oli lähisuhtevägivallaga seotud kahjude hind Eesti riigile üle 116 miljoni euro aastas. Viimane hinnang on 1,1 miljardit eurot.
Podcasti ava-episoodis räägime sellest, mida saavad (või ei saa) teha vägivalla tunnistajad. Millal peaks helistama 112-le? Kuidas näevad lähisuhtevägivalla-kõned välja Häirekeskuse päästekorraldajate vaatenurgast? Kuidas üldse näha, et sõber, kolleeg, koolikaaslane või pereliige võib olla vägivaldses suhtes? Mida on võimalik ette võtta? Ja kuidas selles kõiges ise terveks jääda?
Saate ajakoodid:
0:27 Sisemonoloog ühest hommikust (Mari-Liis Lill)
5:36 Sissejuhatus
6:31 Milline on käemärk lähisuhtevägivalla kogemise kohta ja kas seda tuntakse Eestis?
12:30 Mida me näeme vägivallana? Arutlevad Pelgulinna riigigümnaasiumi noored Alexandra, Mirtha ja Rocco
16:05 Sotsiaalkindlustusameti kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise mudeli MARACi projektijuht Anne Klaar selgitab vägivalla liike
18:22 Kogemuslugu
19:17 Vägivalla liigid vol 2
24:55 Häirekeskuse kõned
25:38 Pealtnägijate kogemuslood: millal helistasid numbrile 112?
28:22 Häirekeskuse Ida keskuse juht Mari-Liis Jaanipere lähisuhtevägivallast Häirekeskuse pilgu läbi
32:54 Pealtnägijate kogemuslood: otsustest valida või mitte valida 112
34:37 Mari-Liis Jaanipere soovitused Häirekeskusele helistamise kohta
35:17 Aga… sõbrad? Saatejuhid arutlevad
41:06 Anne Klaar: mida saame teha sõbrana/kolleegina?
53:59 Kuidas saaks paremini? Pelgulinna riigigümnaasiumi noored arutlevad
55:23 Järgmise osa tutvustus
55:44 Tänusõnad