Loe, millised on 10 kõige enam esitatud küsimust HPV teemal?

Kui Annemari ja Kaido kooliõelt oma kaksikutest tütre ning poja HPV vastu vaktsineerimise nõusoleku kirjad said, tekkis neil päris mitu küsimust. Perekond tõdes, et otsuse teevad nad ise, kuid oluliseks peeti oma perearstilt nõu küsida.

Toome välja 10 küsimust, mis inimese papilloomiviiruse ehk HPV teemal kõige enam vastamist on vajanud.

1. Miks tänapäeval HPV-st nii palju räägitakse?

HPV ennetus on vähiennetus! Seepärast on nii enda kui ka oma laste HPV vastu vaktsineerimine meie kõigi jaoks oluline terviseotsus. HPV-ga nakatumisest põhjustatud pahaloomulised kasvajad on terviserisk meile kõigile, nii naistele kui ka meestele ning tänapäeval vakstiiniga välditavad.

2. Vanasti, kui ma (lapse ema) koolis käisin, polnud sellest üldse juttu. Miks?

Viirus HPV on koos inimesega eksisteerinud läbi aegade, kuid seos, et osa HPV-tüvesid tekitavad emakakaelavähki, loodi esmakordselt 70ndate lõpus. Avastus oli läbimurre meditsiinis, mis tõi teadlasele Nobeli auhinna ning andis võimaluse luua viiruse vastu vaktsiini. Vaktsineeritud on üle maailma, sh Eestis juba üle 15 aasta. Riikides, kus vaktsineeritus on kõrge ja sõeluuringutes käiakse hästi, on emakakaelavähki haigestumine languses.

Viimastel kümnendikel on loodud seos ka teiste vähkide tekke ja HPV vahel. Vähkkasvajaid, mida HPV-ga nakatumine põhjustab, on mitmeid: emakakaelavähk, tupe-, häbeme-, anaalkanali-, pea- ja kaelapiirkonna ning peenisevähk. Käesoleval ajal on leitud viiteid ka sama viiruse võimalikule rollile kopsu-, söögitoru- ja nahakasvajate puhul, kus HPV võib olla haiguse riskifaktoriks. See on põhjus, miks enamikus Euroopa riikides on tagatud riigi poolt vaktsineerimine HPV vastu nii tüdrukutele kui ka poistele.

3. Kui tõenäoline on nakatumine HPV-ga?

HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida. 80% inimestest puutub HPV-ga kokku, kuid kõik HPV-tüved ei ole vähiriskiga. 

4. 12-aastane laps on veel laps. Kas ei ole vara veel teda intiimkontakti teel leviva haiguse vastu vaktsineerida?

Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud, seetõttu alustatakse kõikides riikides vaktsineerimisega 12-aastaselt.

5. Miks peaks poisile HPV-vaktsiini tegema?

Sest juba pikalt on meditsiinis teada, et HPV ei põhjusta ainult emakakaelavähki. Eestis ja ka mujal maailmas on tõusmas suuneeluvähki haigestumine, eriti meeste ja ka naiste seas. Kasvutrendis on ka mitmed teised HPV-st põhjustatud pahaloomulised kasvajad olenemata soost. Ennetuseks on HPV vastu vaktsineerimine.

Emakakaelavähi puhul on ennetuseks vaktsineerimine ja võimalik varajane avastamine sõeluuringuga. Teiste HPV-st tingitud vähkide puhul skriiningu võimalus nii naistele kui ka meestele puudub ja ennetuseks on viirusega nakatumise vältimine vaktsineerimisega.

6. Vähkkasvajatel on pärilik taust ja meie peres ei ole varem emakakaelavähki olnud. Kas mu haigestumise risk on väiksem?

HPV-st põhjustatud vähkkasvaja tekke puhul on põhjuseks nakatumine viirusega HPV. Risk on väiksem siis, kui väldid nakatumist, milleks on vaktsineerimine.

7. See on nii uus vaktsiin alles, äkki ma ootan veel?

HPV-vakstiin on juba päris pikka aega olnud kättesaadav üle maailma ja ka Eestis. Vaktsineeritud on üle 15 aasta. Paljudes riikides on vaktsiin olnud ka riiklikus vaktsineerimisprogrammis ehk riigi poolt tasuta sama kaua, Eestis alates 2018. aastast tüdrukutele vanuses 12–14 aastat.

HPV ennetuse teemal on tänavu Eestis oluline aasta. Riigi poolt on nüüd tasuta võimalus end vakstiiniga kaitsta laiemal vanuserühmal kui varasemalt ning tüdrukutega samadel tingimustel ka 12–18-aastastel poistel.

8. Kardan, et vakstiin võib tekitada haiguse?

HPV-vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju. Nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks. 

9. Kas vaktsineerimisest on kasu?

On tehtud mitmeid uuringuid, mis on toimimist tõestanud. Üks esimesi riike, mis alustas 2007. aastal emakakaelavähi ennetustööna üleriikliku vaktsineerimise programmiga tüdrukutele vanuses 12–13 aastat ja kuni 26-aastastele naistele, oli Austraalia. 2013. aastal laiendati programmi 12–13-aastastele poistele. 

Kümme aastat hiljem tehtud uuringu tulemused näitasid vaktsineerimisprogrammi edukust, sest HPV-st tingitud haigestumised olid Austraalias märgatavalt kahanenud. Selle ajaga vähenes alla 20-aastaste naiste raskete emakakaela anomaaliate esinemissagedus 70%, 20–24-aastastel naistel 50% ja 25–29-aastastel naistel 19%.  

Langustrendi näitasid ka healoomuliste kasvajate ehk kondüloomide esinemine. Alla 21-aastastel heteroseksuaalsetel meestel ja naistel 93%, 21–30-aastastel naistel 80% ja 21–30-aastastel meestel 72%. 92% võrra vähenes nende HPV tüüpide esinemissagedus, mis põhjustab suurema osa emakakaelavähi juhtudest.

10. Mis vanuses pole enam mõtet vaktsineerida?

Vanuse ülempiiri ei ole. Vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik, edaspidi saab tasuda ise.

Märtsis toimub HPV teadlikkuse nädal eesmärgiga pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest.

Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. Lisainfot vähiennetuse kohta leiad Eesti Vähiliidu veebilehelt cancer.ee ja riikliku vaktsineerimisprogrammi teemal siit.

Lisainfo ja võimalused HPV vastu vaktsineerimiseks leiad HPV portaalist.