Anneli Kannus: uute asjade tekkimisel on vaja uusi sõnu. Kuidas toimub õenduses meditsiiniterminitele emakeelsete vastete leidmine

Emakeel areneb vaid siis, kui selle rääkijad arendavad seda edasi. Teaduskeelena on lihtne ja mugav kasutada inglise keelt, kuid meil poleks eestikeelset teadust, kui me ei tõlgiks ega kohandaks uusi sõnu eesti keelde, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Näiteks lihtne sõna „õde“ tõlgitakse inglise keelde sõltuvalt kontekstist sister või nurse. Eesti keeleski tähistab see sõna nii sugulust kui ka tervishoiutöötajat. Vene keeleruumist on tulnud „meditsinskaja sestra“, mida tõlgiti aastaid meditsiiniõeks. Oma olemuselt on  sõna „õde“ pigem naiselik ning  Eestis ja maailmas peetakse õde laiemalt tervishoiu-, mitte ainult meditsiinitöötajaks. Oleme aastaid püüdnud välja mõelda sellele sõnale eesti keeles alternatiivi, mis oleks sootu ja osutaks selgelt tervishoiule, kuid pole leidnud.

Niisamuti on paljude õendusteaduse sõnadega, mida hakati tõlkima 1990. aastatest alates. Meil ei olnud õdede tegevuste kohta olemas nii palju sõnu kui me võõrkeelsest kirjandusest leidsime. Esialgsed tõlkesõnad olid sageli lohisevad liitsõnad – nagu näiteks õendushooldus, milles praegu eraldame õendust ja hooldust kui kahte sarnast, kuid mitte sama mõistet, või õendusabiteenused, millest nüüdseks on saanud õendusabi.

Veel on 2000. aastatest alates räägitud iseseisvast õendusteenusest, kuna õed hakkasid toona iseseisvaid vastuvõtte alles tegema. Praegune õigusruum räägib juba perearstiabist ja õendusabist kõrvuti ning enam pole vajalik lisada sõna „iseseisev“.

Komisjon teeb sõnakorjet ja lihvib termineid

Õenduse- ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030 alusel tegutseb sotsiaalministeeriumi juures õendusvaldkonna arendusnõukogu, mis kutsus uuesti ellu õendusterminoloogia komisjoni. Komisjoni kutsuti nii õdede liidu, ämmaemandate ühingu, õendusjuhtide ühingu kui ka tervishoiukõrgkoolide esindajad, seda asus juhtima Tartu Ülikooli õendusteaduse programmijuht Ere Uibu. Komisjon on tihedalt koos töötanud kaks aastat. Sõnaveebi on loodud õenduse oma pesa ehk ÕTERM, kuhu on tänaseks jõudnud juba 27 sõna.

Komisjon saab regulaarselt kokku nii veebi vahendusel kui ka Tartus. Veebikoosolekutel pigem korjame sõnu kokku ja arutame, milliseid ja miks peaksime defineerima. Koosolekute vahepealsel ajal otsivad komisjoni liikmed sõnaseletusi, viiteid, definitsioone ja nende sõnade kasutust nii erialakirjanduses kui ka ajakirjanduses, et Tartus kokku saades termineid ja definitsioone lõplikult lihvida.

Oluline on, et me ei püüa sõnu lihtsalt tõlkida, vaid neid defineerida selliselt, et neid on ka mugav kasutada. Loomulikult arvestame juba käibelolevaid sõnu, mis on kõnepruuki juurdunud, kuid samas tuleb vahel ka neid korrigeerida.

Ühtne sõnakasutus võimaldab üksteist paremini mõista

Töö sõnadega on lõbus ja loominguline, kuid samas süstemaatiline ja tõenduspõhine. Kui sõnade definitsioon tundub paigas olevat, siis jätame need veel settima ja kui paari nädala pärast tundub ikka kena, jõuavad sõnad ka Sõnaveebi.

Sõnad jõuavad komisjoni töölauale igalt poolt – nii komisjoni liikmetelt, õppejõududelt, kes võõrkeeles õendusalast teadustööd loevad, kui ka praktikutelt. Sõnade definitsioonid ning nende õige kasutamine pole mitte ainult ilus ja arendav meie emakeelele, vaid oluline ka teineteisest arusaamisel. Eriti oluline on just nüüd, mil seadusloomet muudetakse ja tervishoiuteenuste seadust uuendatakse, et kokkulepitud definitsioonid jõuaksid ka seadusloomesse ja neid kasutataks teadustöös.

Uute asjade tekkimisel on vajalik luua ka uusi sõnu. Teaduskeel on küll veidi piiratum, kuid näiteks lisasime sõna „asendusõde“, kelleks on õeks õppinud inimene, kes võtab tähtajaliselt või tööampsuna üle põhikohaga õe ametiülesanded. Inglise keeles on selle sõna vaste sageli travel/agency nurse ehk justkui reisiv õde. Mitmetes riikides töötavadki õed agentuurides, kust neid vastavalt vajadusele teatud perioodiks tööle võetakse või ajutiselt appi kutsutakse. Meil selliseid agentuure pole, kuid on tekkinud esimesed vahendusvõimalused.

Viimasel ajal räägitakse palju inimkesksest tervishoiust, mille puhul justkui püütakse enam keskenduda patsientidele. Meie oleme rõhutanud, et inimkesksuse osa on mõtte- ja tegutsemisviis, mille järgi teenuseid osutavad ja kasutavad inimesed on võrdsed partnerid, kelle arvamusi võetakse otsustamisel arvesse. Nii tekivad ka sõnu defineerides uued arusaamad.

Eesti keeles on erineva tähendusega sõnad näiteks haridus ja haritus. Nii nägi töörühm sõna „terviseharitus“ juures palju vaeva, et definitsioon tooks välja selle mõlemad pooled. Kokku saigi lepitud, et terviseharitus on võime hankida, lugeda, mõista ja kasutada teavet selleks, et teha asjakohaseid terviseotsuseid.

Tänasel emakeelepäeval on ju ka lihtsalt tore kasutada ilusaid eestikeelseid sõnu – näiteks reproduktiivtervise asemel viljakustervis.