HPV on oluline terviserisk meestel ja naistel. Vaata, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi!

Eesti Vähiliit koostöös onkoloogide, günekoloogide ja infektsioonhaiguste arstide erialaorganisatsioonidega pööravad tähelepanu inimese papilloomiviiruse (HPV) ennetusele, mis aitaks vähendada viiruse laia levikut elanike seas ja selle tõttu kasvavat vähkkasvajatesse haigestumist Eestis. Oluline on edasi anda sõnum, et viirusega HPV nakatumise teel põhjustatud vähid on tänapäeval vaktsiiniga välditavad.

Tänavu on Eesti jaoks HPV ennetuse teemal oluline aasta

Alates veebruarist saavad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega HPV vastu vaktsineerimise teel viiruse vastu riigi poolt kaitse mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid. Vaktsineerimine toimub oluliselt laiemas vanuserühmas kui varasemalt, nüüd saavad end tasuta vaktsineerida noored vanuses 12–18 eluaastat kaasa arvatud (varem vaid tüdrukud vanuses 12–14 eluaastat).

Eestis on iga 26. pahaloomuline kasvaja põhjustatud  HPV poolt, millesse nakatumine on tänapäeval vaktsiiniga välditav. HPV-st on tingitud mitmed vähkkasvajad, nagu emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ning naistel. Lähemalt saab lugeda HPV portaalist.

Eesti Vähiliidu presidendi ja PERH-i onkoloog-ülemarsti dr Vahur Valvere sõnul on vähi puhul oluline kõik, aga kõige tähtsam on ennetus. „Seetõttu on HPV-nakkuse vähendamine ühiskonnas oluline osa riiklikust vähiennetuse kavast, mille eesmärgiks on nende haiguste elimineerimine,“ lausus arst.

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi tegevjuhi, Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemarst-õppejõu ning Tartu Ülikooli lektori dr Marju Kase sõnul tõdevad onkoloogid tänapäeval HPV-st põhjustatud vähkkasvajate olulist kasvu.

„HPV-st tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient on pigem noor, 30.–40. eluaastates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid,“ tõdes dr Kase ja lisas, et onkoloogidel on ühine reaalne eesmärk, et kestev HPV-nakkus, mis on välditav, vähipatsientide arvu ei kasvataks.  

Eesti Onkoloogide Seltsi tegevjuht, PERH-i üldkirurg-ülemarst professor Jüri Teras tõdes, et HPV-positiivsed vähid on oluline terviserisk nii meestel kui ka naistel. Võimalus saada viiruse vastu kaitse vaktsineerimise kaudu on maailmas kättesaadav juba üle 15 aasta ning paljud riigid lülitasid HPV-vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi. „Kui algust tehti tüdrukutega, et vältida emakakaelavähki haigestumist, siis praeguseks on pea kõik Euroopa riigid lisanud vaktsineerimisprogrammi ka poisid,“ lisas dr Teras.

Eesti Naistearstide Seltsi juhi, Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ülemarsti dr Piret Veeruse sõnul puutub üle 80% inimestest oma elu jooksul mõne HPV-viiruse tüvega kokku. Vaktsineerimise teel on võimalik vältida kestva HPV-infektsiooni teket. Teisese ennetusena on oluline osaleda emakakaelavähi sõeluuringus, seda ka naistel, kes on vaktsineeritud.

Eesti Kolposkoopia Ühingu president, PERH-i onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova tõi välja, et Eestis on naiste emakakaelavähki haigestumine jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks on Eestis sarnaselt muu maailmaga kasvutrendis HPV-st tingitud suuneeluvähki haigestumine. Riikides, kus HPV-vastane vaktsineerimine ja sõeluuringud on tõhusad, vähenevad emakakaelavähki haigestumised.

Kui emakakaelavähi ennetuseks on täiendavalt varane avastamine sõeluuringu käigus, siis teiste HPV-st põhjustatud vähkkasvajate puhul skriininguvõimalus puudub. Vaata lähemalt ennetusvõimaluste kohta HPV portaalist.

HPV-st põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst ja talituse juhataja dr Mait Altmets.

HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Dr Altmets lisas, et HPV-vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.

Kõige tõhusam aeg vaktsineerimiseks on enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik.

„Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,“ lisas dr Altmets. 

Märtsis toimub HPV teadlikkuse nädal eesmärgiga pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest.

Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. Lisainfot vähiennetuse kohta leiad Eesti Vähiliidu veebilehelt cancer.ee ja riikliku vaktsineerimisprogrammi teemal siit.

Lisainfo ja võimalused HPV vastu vaktsineerimiseks leiad HPV portaalist.