Triin Luhats: kui saad ennast mõnda vähivormi nakatumise eest kaitsta, annab see tubli annuse meelerahu

Triin Luhats on teleprodutsent ja kahe lapse ema, kes on terviseteemadel palju sõna võtnud ning oma isiku ja kogemusega eeskuju näidanud. Triin on ausalt rääkinud oma alalisest rauapuudusest, napist uneajast ja pärast koroona põdemist tekkinud muredest. Viimasel ajal on järjest olulisemaks terviseteemaks saanud HPV ning sellest viirusest põhjustatud emakakaela- ja suuneeluvähki haigestumiste kasv Eestis.

„Räägime HPV-st vahel sõpradega, kellel on endal olnud kokkupuude selle teemaga. Nendega, kellel on avastatud HPV ja on günekoloogi jälgimise all või oleme parajasti sõeluuringu aastakäik,“ sõnab Triin Luhats. „Mitmel mu tuttaval on just selles vanuses lapsed, kes on koolist saanud teavituse anda nõusolek HPV vastu vaktsineerimiseks.“

Naise sõnul on vaktsineerimine loomulikult iga inimese enda otsus. Nagu ka valik oma tervise eest hoolt kanda on igaühe enda asi. Lastele tehakse HPV-vastaseks kaitseks vaktsiini alates 12. eluaastast vanema nõusolekul ja Triinu meelest on see iga lapsevanema otsustada. „Ise olen enda jaoks HPV-vaktsiini mõtestanud küll lahti nii, et kui sa saad ennast reaalselt mingisse vähivormi nakatumise eest kaitsta, annab see tubli annuse meelerahu,“ lisab ta. 

Teleprodutsent tõdeb, et millegipärast on levinud väärarusaam, justkui oleks tegemist ainult naiste teemaga. Samas on teada, et viirus ei vali sugu ja sarnaselt haigestuvad nii naised kui ka mehed. 

HPV-st põhjustatud vähke saab vältida

Statistika näitab, et Eestis on lausa iga 26. pahaloomuline vähk saanud alguse nakatumisest HPV-ga. „See on väga suur hulk, eriti arvestades, et haigestunud on vähidiagnoosi mõttes pigem nooremapoolsed inimesed,“ sõnab Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud onkoloogia erialal dr Sandra Kase.

Vähkkasvajaid, mida HPV-ga nakatumine põhjustab, on mitmeid: emakakaelavähk, tupe-, häbeme-, anaalkanali-, pea- ja kaelapiirkonna ning peenisevähk. Käesoleval ajal on leitud viiteid ka sama viiruse võimalikule rollile kopsu-, söögitoru- ja nahakasvajate puhul, kus HPV võib olla haiguse riskifaktor. Lähemalt saab juurde lugeda HPV infoportaalist.

„Arvestades emakakaelavähi kõrget haigestumust Eestis, on HPV levimus meie ühiskonnas väga kõrge,“ märgib dr Kase. Lisaks näitavad uuemad uuringud, et suurema tõenäosusega saavad mehed nakkuse hoopis naistelt, mis on vastupidine varasemalt arvatule. Lisaks näitavad uuemad uuringud, et meestel on viirusekandlus pikaajalisem, viirusest tingitud antikehade tase madalam ning neil on suurem risk ka korduvale nakatumisele.

Mitmes riigis, kus HPV vaktsineeritus on kõrge ja sõeluuringutes osalemine samuti, on emakakaelavähki haigestumine languses. Dr Kase lisab, et kui emakakaelavähki on võimalik varakult avastada sõeluuringuga, siis teiste HPV-st tingitud vähkide puhul skriiningu võimalus nii naistele kui ka meestele puudub ja ennetuseks on HPV-ga nakatumise vältimine vaktsineerimisega.

Ennetuseks Eestis paremad võimalused kui varem

HPV ennetuse teemal on tänavu Eestis oluline aasta. Riigi poolt on nüüd tasuta võimalus end vakstiiniga kaitsta laiemal vanuserühmal kui varasemalt ning tüdrukutega samadel tingimustel ka 12–18-aastastel poistel. Vaktsineerida saab koolis ja eelnevalt küsitakse vanema nõusolekut, 18-aastased noored saavad juba ise otsustada. Jätkuvalt on võimalik end kõigil vaktsineerida perearsti juures olenemata vanusest. Riigi poolt on vaktsineerimine tasuta kuni 18-aastastele (kaasa arvatud), edaspidi tuleb ise maksta. Võimaluse vaktsineerimiseks ja nõustamiseks leiad HPV infoportaalist.

Kergelt nakkav, aga välditav viirus

HPV-st põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst ja talituse juhataja dr Mait Altmets.

HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Dr Kase lisab, et üle 80 protsendi inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega. „Laialt on teada, et sellesse võib nakatuda sugulisel teel, mistõttu tunneb osa patsiente end ebamugavalt, kui saab positiivse testivastuse. Ent see valehäbi pole põhjendatud,“ lisab arst.

Kuigi HPV levib peamiselt sugulisel teel nahk naha või naha ja limaskesta kokkupuutel, on tehtud ka uuringuid, mis viitavad mitteseksuaalsele nakatumisvõimalusele. Sellisel juhul toimub HPV ülekandumine sõrmede, suu, nahakokkupuute (mis ei ole seksuaalne) kaudu ning isegi iseenese nakatamise teel, kui inimene kannab viiruse ühelt kehaosalt teisele. Vastsündinud võivad nakatuda ka oma ema sünnituskanali kaudu.

Vaktsineerimisel pikaajaline kogemus

Triin Luhats toob välja, et emadevaheliste jutuajamiste käigus arutatakse, kas vaktsiin on ikka piisavalt ohutu noortele, kes pole veel sünnitanud.

Dr Altmets vastab, et HPV-vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.

Samuti on vaktsineerimisel pikaajaline kogemus. HPV-vastane vakstiin on olnud kättesaadav juba üle 15 aasta ja mitmes riigis ka sama kaua olnud riikliku vaktsineerimisprogrammi osa. HPV vastu vaktsineeritakse tänapäeval riigi poolt kõigis Euroopa Liidu riikides ja juba aastaid on enamikus riikides poistel samad võimalused viiruse ennetuseks kui tüdrukutel. HPV vastu vaktsineerimisel ülempiiri ei ole.

Kõige tõhusam aeg vaktsineerimiseks on dr Altmetsa sõnul enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik. „Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,“ lisas dr Altmets. 

Märtsis toimub HPV teadlikkuse nädal eesmärgiga pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest.

Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. Lisainfot vähiennetuse kohta leiad Eesti Vähiliidu veebilehelt cancer.ee ja riikliku vaktsineerimisprogrammi teemal siit.

Lisainfo ja võimalused HPV vastu vaktsineerimiseks leiad HPV portaalist.