Stressi vastu krõpsud, kurbuse raviks šokolaad, viha jahutuseks jäätis? Kuidas teha vahet emotsionaalsel söömisel ja näljal
Emotsionaalne söömine on meid kõiki elu jooksul külastanud. Kõigil meil on olnud elus hetki, kui halva tuju peletamiseks rebitakse lahti krõpsupakk, haaratakse „kaissu“ šokolaaditahvel või tõstetakse taldrikule ei tea mitmes viil pitsat, olgugi et kõht on juba täis, eluks ja toimetamiseks vajalikud kalorid konsumeeritud. Enamasti oleme kaugel sellest, et seda kõike probleemiks pidada. Ehk vaid siis, kui püksivärvel ei suuda enam kõhtu kinni hoida või toidust saab ebanormaalne kinnisidee.
Ongi keeruline öelda, millal sööb inimene motoorsest rahutusest, millal igavusest, millal kurbusest, millal tööstressist, rahamuredest või väsimusest ja kust jookseb see piir, kus sarnane söömine on muutunud süsteemseks probleemiks. Kuid enamasti on emotsionaalse söömise põhjuseks midagi sügavamat kui lihtsalt tänase päeva või nädala mured. Kuid on ka neid, kes uputavad oma päevastressi küpsisepakki ja järgmisel päeval puudub selleks vajadus.
Kuid miks just toit? Sellele on väga lihtsad põhjendused. Peamiselt see, et toit vallandab ajus mõnuainet nimega dopamiin, mis üldiselt vaigistab valu ja muret. Kuid põhjuseks on ka see, et toit on ülikergelt ja odavalt kättesaadav ning ka täiesti legaalne viis mainitud mõnuaine kehast välja meelitamiseks...
