KUULA | Mis on migreen ja kuidas sellega toime tulla?

Migreeni mõju elukvaliteedile võib olla märkimisväärne, pärssides nii tööl käimist, sotsiaalseid suhteid kui ka vaba aja veetmist. Migreen on elanikkonna seas väga sage probleem – ligikaudu 18% Eesti täiskasvanud inimestest vaevlevad selle käes. Seetõttu ei kannata migreeni mõjude all ainult migreenihaige, vaid ka ühiskond tervikuna.

Tervisekassa seekordne taskuhäälingu episood võtab fookusesse migreeni ning selle olemuse – külas on MTÜ Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühingu juhatuse liikmed Marge Vaikjärv ning Triinu Niiberg-Pikksööt, kes on ka kliiniline psühholoog. Üheskoos arutatakse selle üle, mis vahe on migreenil ja peavaludel, kuidas migreeni diagnoositakse ning milline on migreeni mõju ühiskonnas. Ühtlasi jagavad saatekülalised nippe, kuidas sagedaste migreenihoogudega toime tulla, ja heidavad valgust sellele, milliseid ravimeid on Eestis saadaval.

Kas migreeni on võimalik ravida?

MTÜ Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühingu juhatuse liige Marge Vaikjärv nendib, et migreen on oma olemuselt krooniline haigus ja neuroloogiline tasakaalutus, mis tekib inimese ajus seoses veresoonte laienemisega. „Migreeni ei saa välja ravida, kuid seda on võimalik leevendada ja migreeniepisoodide vahelisi perioode pikendada. Tihti aetakse segi migreen kui krooniline haigus ja krooniline migreen kui diagnoos. Jah, migreen on olemuselt krooniline haigus, mis võib aeg-ajalt painata, kuid krooniline migreen on juba keerulisem migreeni vorm, kus kuus on peavalupäevi viisteist või enam,“ selgitas Vaikjärv.

See tähendab, et migreen jaotatakse hoogude sageduse järgi episoodiliseks (vähem kui 15 peavalupäeva kuus) ja krooniliseks (15 või rohkem peavalupäeva kuus).

Selleks, et migreeni diagnoosida, on võimalik pöörduda neuroloogi poole, kuid praeguste ravijuhendite abil saavad inimesele diagnoosi panna ka perearstid. „Migreeni diagnoosimiseks ei ole vaja ühtegi uuringut, keerulist analüüsi ega MRT-d. Piisab intervjuust ja sageli küsitaksegi inimese käest, millised on tema kaebused ning kui sagedased on migreenid. Selle põhjal on perearstil võimalik inimesele panna diagnoos. Lisaks on perearstidel vajadusel võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida neuroloogiga,“ ütles kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt.

Kuidas teha vahet migreenil ja tavalisel peavalul?

Inimesed kasutavad tihti migreeni ja peavalu sünonüümidena ehk justkui iga peavalu oleks migreen. Tegelikkuses on peavalu migreeni üks osa – migreenil on kindlad tunnused ja omadused, mida tavalisel peavalul üldjuhul ei ole.

„Migreeni korral on peavalu kindlasti tugevam, sageli ühel pea poolel ja võib kesta kuni kolm päeva. Migreenile iseloomuliku peavalu üks omadus on veel see, et migreenist põhjustatud peavalu tugevneb liikumisel. Kui tavalise peavalu korral liikudes valu ei suurene, siis migreeni korral ei pruugi inimesed liikumist taluda,“ rääkis Vaikjärv.

Kuid migreeniga kaasnevad ka muud sümptomid, nagu näiteks valgus-, heli- ja lõhnatundlikkus, iiveldus ning oksendamine. Muu hulgas võib kuni kolmandikul patsientidel migreeniga kaasneda ka migreeniaura, mis on lühiajaline tajuhäire, väljendudes enamasti mustvalgete nägemissümptomitena ühel pool vaateväljas. See tähendab, et inimese vaateväljale tekivad siksakid, valgussähvatused või vaateväli hägustub sootuks. Harvematel juhtudel võib aura väljenduda ka ühe kehapoole tundlikkuse ja liigutus- või kõnehäirena.

„Migreeni puhul on oluline rääkida veel sellest, et me küll peamiselt tunneme seda valuperioodi, kuid migreenil on ka eelnev ja järgnev periood. Tihtipeale võivad inimesed enne migreeni olla väsinud, ärritunud ja pärast migreeni võib esineda „migreenipohmakas“ ehk migreenile järgnev periood, kui inimesel on väga nõrk enesetunne. Üldjuhul käivad selle kõige juurde ka erinevad kaasnevad seisundid – inimesed võivad muutuda vahetult enne või pärast migreeni ärevaks ja depressiivseks. Seda seepärast, et migreen toob kaasa enesetunde, mille tõttu võivad igapäevased tegevused, sealhulgas töökogemused, edasi lükkuda,“ lisas ta.

Millised tegurid võivad migreeni esile kutsuda?

Erinevad mõjutajad, mis migreeni esile võivad kutsuda, on inimeste puhul väga erinevad ning seetõttu on oluline neid märgata ja ära tunda. „Praktikas näeme, et väga palju on individuaalseid kogemusi ja esile kutsuvaid tegureid võib olla igasugused: füüsiline ja/või vaimne koormus, erinevad toidud ja lõhnad, valgusheledus, tugevad helid, elurütmimuutus, aga ka seksuaalvahekord,“ loetles Vaikjärv.

Mõni esile kutsuv tegur võib mõjuda pika aja jooksul, kuid samas eksisteerib ka neid, mis mõjuvad väga kiiresti. „Muu hulgas on patsiendid maininud ka pingelangust – oleme ise seda patsientidega arutanud ning välja on toodud seda, et migreen kipub tulema just laupäeva hommikul. Seda seostatakse kohe pingelangusega, kuid tegelikkuses võib asi olla tavapärasest pikemas unes. Rutiin on migreeni üks paremaid sõpru ja kui nädalapäevade jooksul magatud sama pikk uni asendub laupäeva hommikul pikema unega, võib see esile kutsuda migreeni,“ lisas ta.

Kuidas migreeniga toime tulla?

„Migreeni puhul ei tohiks jääda kõlama see, et ainult ravimid on olulised. Tegelikult mängib siin suurt rolli ka inimene ise ja see, mida ta teeb oma peavalude ennetamiseks. Ravim on tõesti ainult üks osa migreeni ravist ja suur roll on ka mittemedikamentoossel ravil ehk sellel, mida inimene saab ise teha,“ rääkis Triinu Niiberg-Pikksööt.

Viis olulist nippi migreeniga toime tulemisel:

• Jälgi, et magad piisavalt, sööd ja liigud regulaarselt ning tarvitad piisavalt vett.

• Tööpäeva jooksul vaheta tööasendeid, tee pause ja siruta ennast.

• Tarvita ravimeid, mida on sulle välja kirjutatud.

• Õpi juhtima pingelisi olukordi.

• Migreeni diagnoosimisel, peavalu iseloomustavate tunnuste märkamisel ja haiguse mõistmisel võib abi olla ka peavalupäevikust. Peavalupäevikusse on inimesel võimalik märkida peavalude sagedus, kestus, valu iseloom, vallandavad tegurid, tarvitatud valuvaigistid ja nende mõju.