Insuldi puhul on võidujooks ajaga elu ja surma küsimus. Millest oleneb insuldist taastumise võimalus? Neuroloog selgitab

Insult on maailma terviseorganisatsiooni andmetel südameinfarkti järel maailma teine surmapõhjustaja. Ka Eestis röövib insult sadu elusid aastas. 2022. aastal tabas insult 3095 Eesti inimest, kellest ligi viiendik suri järgnenud kuu jooksul. Neuroloog Inga Kalju selgitab, mida iga inimene peab insuldi kohta teadma, et arstidel oleks võimalik elusid päästa.

„Kurb tõsiasi on seegi, et ligi pooled insuldi üleelanud invaliidistuvad ega saa pärast enam iseseisvalt hakkama. Inglise keeles on väga täpne ütlus: time is brain ehk aeg on aju. See tähendab, et mida varem jõuab insuldihaige haiglasse, seda paremini saame invaliidsust vähendada ja ka ajukahjustust osaliselt tagasi pöörata,“ kutsub Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Inga Kalju selgeks tegema, kuidas insulti ära tunda ja mida siis ette võtta.

„Kiire tegutsemise korral saab inimese elu päästa ja päästa teda ka invaliidsusest või vähemasti raskest invaliidsusest,“ kinnitab arst.

Insulte on kaht tüüpi

Insult on järsku tekkiv osaline aju funktsioneerimise häire. Enamasti põhjustab ajus häire veresoone ummistus või lõhkemine. Kuigi protsessid on erinevad, ei saa häire tagajärjel aju enam hapnikku ega toitaineid ja ajurakud surevad.

Insulti on kaht tüüpi. Sagedamini esineb isheemilist insulti ehk ajuinfarkti, kus aju kude ei saa hapnikku ja hakkab kärbuma. „Iseheemiline insult moodustab 85% kõikidest insuldijuhtudest,“ märgib dr Kalju. Isheemiline insult tekib siis, kui veresoon lupjumise või trombemboli tagajärjel sulgub.

Kuu jooksul pärast isheemilist insulti sureb ligi viiendik patsiente ja ellujäänutest kolmandikul tekib puue. „15% nendest vajab edaspidi kohta hooldekodus,“ jagab dr Kalju kurba statistikat.

Teine insuldi liik on hemorraagiline insult. See tähendab, et ajus või seda ümbritsevas ämblikvõrkkestas on tekkinud verejooks ehk mõni veresoon on lõhkenud ja ajju on tekkinud verevalandus.

Lisaks tabab inimesi niinimetatud miniinsult ehk transitoorne isheemia, mille korral lahustab küll organism ise tekkinud trombi ja sümptomid kaovad iseenesest ööpäeva jooksul. Siiski on väga tähtis kohe arsti juurde pöörduda, sest lausa kolmandiku juhtumite puhul järgneb kuu jooksul juba päris insult. „Siis ei tule pöörduda mitte perearsti poole, vaid kohe haiglasse,“ suhtub dr Kalju tõsiselt ja ütleb, et järgnevat insulti saab sel puhul ennetada...

Miks insult tekib, mis organismis sel juhul toimub, millised on sümptomid, miks on tegu äärmiselt ajakriitilise seisundiga, millised on võimalikud ravimeetodid ja prognoos – loe kõigest täpsemalt juba artiklist.