Inca on proovinud parema une nimel igasuguseid võtteid. Ta on hoidnud unerežiimi, läinud iga päev kindlal ajal voodisse. Ta ei ole vaadanud enne magamaminekut televiisorit ja pannud varakult ära nutiseadmed. Kui uni ikka üldse ei tule, siis on ta tõusnud üles ja teinud mõnd rahustavat taimeteed. Loomulikult on ta proovinud ka kõikvõimalikke looduslikke ravimeid. „Jah, palderjaniga jäin küll juba kell 12 magama, aga viie ajal oli ikkagi uni juba läinud,“ meenutab ta. „Olen jälginud ekraanides mitteolemise soovitust, aga siis vahin lihtsalt lakke. No ja muidugi olen lambaid lugenud ja hingamisharjutustega tegelenud. Ei midagi.“

Nagu paljud unetusega hädas olevad inimesed, on ka Inca tundlik magamiskeskkonnale. Ta ei jää ööseks külla, sest teab, et ei saa võõras kohas magada. „Saan magada ainult oma kodus oma voodis. Ka voodipesu peab olema kindlast materjalist ja ümbrus vaikne. Reisin üsna harva ja siis magan unerohtudega. Ma ei lähe spaasse nädalalõppu veetma, sest tean, et magan seal halvasti ja kokkuvõttes pole see mingi puhkus,“ räägib ta. /.../

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik annab lootust, et und on võimalik parandada.