„Noorem põlvkond on helikobakteriga vähem nakatunud.“ Arst selgitab, miks tuleb nakkuse teel leviv helikobakter kindlasti välja ravida

„Noorem põlvkond on helikobakteriga vähem nakatunud. Mida kõrgem elatustase, seda parem on olukord. Kui Eesti iseseisvus, olime helikobakteri esinemissageduse poolest Pakistani tasemel, nüüd oleme Euroopas,“ ütleb dr Külliki Suurmaa.

Mart* pöördus perearsti vastuvõtule kõhuvaevuste tõttu. Ta kurtis kõhulahtisust ja halba enesetunnet. Paljud Mardi tuttavad olid sel ajal palavikus või tundsid ennast halvasti, mistõttu ta oletas, et ka tema häda võib olla sellega seotud. Perearst otsustas kõhuvaevuste tõttu võtta Mardilt helikobakteri proovi, mis sai jaatava vastuse. „Mul polnud mingeid sümptomeid peale väikese ebamugavustunde. Vahel harva esinesid kõrvetised,“ oli Mart üllatunud.

Helikobakteri raviks määras perearst Mardile antibiootikumikuuri, mis kestis kümme päeva. Ravi oli edukas, Mardi enesetunne paranes ja tualetis käimine muutus normaalseks. Ravikuuri järel pidi Mart käima gastroskoopias, et hinnata helikobakteri tekitatud kahju. „Mind tabas halb üllatus...

Helikobakter tuli Eesti iseseisvusega

Paraku ei juhtu ootamatut helikobakteri avastamist sugugi harva. „Väga tihti juhtub nii,“ ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla endoskoopiaosakonna ülemarst, gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. „See ongi helikobakteri halb külg, et ta ei pruugi vaevusi põhjustada. Igaühele gastroskoopiat teha ei ole mõtet, aga õnneks on olemas lihtsamini tehtavad analüüsid ja seda võib kontrollida.“

Loe edasi, et saada vastused järgmistele küsimustele:

Kuidas helikobakter meile kahju teeb?

Kuidas helikobakterit diagnoositakse?

Mis siis saab, kui me helikobakterit ei avasta, aga ometi elame sellega koos?

Mis on tüüpilised vaevused, millega inimesed helikobakteri diagnoosini jõuavad?

Kes otsustab, millist tüüpi antibiootikumide kuur teha?