Digiplatvorme on erinevaid ja osadel peab pöördumiseks olema perearstikeskuse patsient. Paljud perearstikeskustele mõeldud digiplatvormid arvestavad ka võimalusega, et patsiendi lähedased, tugiisik, aga ka näiteks vanurile ravimit küsiv hooldekodu töötaja, pole sama perearstikeskuse patsiendid.

Sellisel juhul piisab nagu apteegiski lähedase isikukoodist ja tugiisik saab oma ID-kaardi ja isikukoodiga sisse logides ning patsiendi isikukoodi teades edastada tema retseptisoovi või küsimuse perearstikeskusele. Seda süsteemi kasutab platvorm perearst24.ee.

Erinevad digiplatvormid on võetud kasutusele teenuse kättesaadavuse parandamiseks, mitte halvendamiseks. Kui digiplatvorm päringu tegemist ei võimalda, siis peab olema tugiisikutele pöördumiseks alternatiivne tee – näiteks helistamine. Võimalik, et paljudes keskustes on veel ka e-posti teel retsepti küsimise võimalus. Paraku ei ole see kõige turvalisem ja andmekaitsenõuded ei luba e-posti teel terviseandmeid ega delikaatseid isikuandmeid edastada.

Enamik perearstikeskuseid on üle läinud kõnekeskuse süsteemile. See tähendab, et ootejärjekorrad võivad küll pikad olla, aga kui püsida liinil, saab perearstikeskusega siiski ühendust.

Kas perearstikeskused peavad teenindama oma nimistu eraravikindlustusega patsienti?

Perearstikeskused peavad teenindama oma nimistu patsiente ja tagama ravikindlustatud patsientidele kättesaadavuse kokkulepitud tingimustel, aga ka ravikindlustamata inimestele vajamineva erakorralise abi. Perearstide lepingupartner on tervisekassa, seega kõik seadusest tulenevad nõuded ja kohustused nendele teenuseid osutada kehtivad tervisekassa kindlustusega inimestele.

Ressursi olemasolul ei keela keegi teenindada ka eraravikindlustusega patsiente, kuid paljudel perearstidel on suured nimistud ja tervisekassaga tehtud lepingu järgi tuleb esmalt tagada teenuste kättesaadavus ravikindlustatud patsientidele. Perearstikeskustel ei ole tavaliselt siduvaid lepinguid erakindlustusfirmadega ja perearstikeskused ei ole kohustatud tegelema tasuliste nõudmistepõhiste teenustega.

Vajaminevat arstiabi osutavad perearstid kõikidele oma nimistu patsientidele – kaasa arvatud retsepti pikendamine. Raviskeemi ebaselguse korral või ravimi näidustuse hindamiseks on perearstikeskusel õigus kutsuda patsient visiidile. Ravikindlustamata inimesed saavad oma pöördumise eest enamasti tasuda sularahamaksega, kaardiga või pangaülekandega. Perearstikeskused saavad esitada ka raamatupidamislikult arveid eri firmadele.

Perearst ei tee saatekirja, kuigi eriarst on seda palunud teha. Reumatoloogi sõnul peab eakas minema operatsioonile, kuid selleks on vaja perearsti saatekirja. Perearst sellega ei nõustu ja soovitab füsioterapeuti. Kes peaks saatekirja välja kirjutama?

Kõik arstid saavad väljastada saatekirja järgmisele spetsialistile. Seega arst, kes näeb edasisuunamise vajadust, saab (ja peab) saatekirja ise tegema. Ükski arst ei saa kirjutada saatekirja teise arsti soovil, nõudmisel – tal ei ole seda teadmist ega seda mõttekäiku, et esitada teise arsti küsimust järgmisele arstile. Seega antud juhul oleks korrektne, et reumatoloog teeks ise saatekirja ortopeedile. Ka ei palu tavaliselt arstid patsiendi kaudu kellelgi midagi teha või kirjutada – kõik edasised ravisoovitused on kirjas digiloos.

Saatekiri on meditsiiniline dokument, mis peab sisaldama olulist infot teisele arstile – anamneesi, objektiivset leidu, tehtud uuringuid, senist ravi ja diagnoosi hüpoteesi või küsimust. Kõik, mis on kolleegi jaoks selle patsiendi mure lahendamiseks oluline. Seda võib olla ka senine ravimitarvitamise harjumus. Info saatekirjal peaks olema kirjeldatud konstruktiivselt ja viisakalt ilma hinnanguteta.

Me liigume suunal, et kõik edasisuunamised oleksid e-konsultatsioonid – see tagab õigeaegse abi kiireloomuliste murede korral. Otsustajaks pole sellel puhul mitte saatekirja teinud arst, vaid eriarst, kes otsustab, kui kiiresti peab edaspidise raviga tegutsema.

Kuidas toimub ravimi kõrvalmõjude registreerimine?

Ravimi kõrvaltoimest teatamise kohustus on kõrvaltoime tuvastanud arstil. Kõrvaltoime teatis tuleb edastada ravimiametisse ning dokumenteerida patsiendi raviloos.

Perearstiga polegi võimalik kokku saada, sest õde on tõkkepuuna ees. Kuidas pääseda ikkagi perearsti visiidile?

Pereõde ei ole kindlasti tõkkepuu inimese ja arsti vahel, vaid pereõde on tervishoiuspetsialist, kes annab terviseabi. Pereõed oskavad ja lahendavad ägedaid tervisemuresid, teevad triaaži pöördumiste korral, et tagada kõikidele inimestele vajaminev arstiabi. Nii nagu paarkümmend aastat tagasi nimetati perearsti tõkkepuuks või takistuseks edasisuunamisel – nüüd on aeg tõestanud, et perearstid lahendavad suure hulga muresid esmatasandil. Sama on ka pereõdedega – nad on iseseisvad spetsialistid, kes on pädevad lahendama tervisemuresid, vajaduse korral konsulteerides arstiga. Sugugi iga mure ei vaja edastamist arstile, vaid perearstikeskuse teised spetsialistid saavad nende lahendamisega suurepäraselt hakkama. Tervisekeskuses toimib kogu meeskond ühtse tervikuna, tagades õige abi õigel ajast õigest kohast.

PERH-i arstid. Erakorralise meditsiini osakond

„Unustage perearst, kõik EMOsse!“ iroonitses EMO abiarst, endine ajakirjanik Toivo Tänavsuu. Trauma, mürgistus ja äge haigestumine – need on terviseprobleemid, millega haige peaks erakorralise meditsiini osakonda pöörduma. Tegelikult ummistavad aga EMO patsiendid, kes leiaksid esmase abi oma perearstikeskusest. Miks ollakse valmis ootama tunde erakorralise osakonna vastuvõtu järjekorras?

LOE LISAKS > ARVAMUS | Miks inimesed ummistavad EMO? Perearst Triinu-Mari Ots: see on odav, kättesaadav ja mugav

„Kui inimesel on kogemus või arusaam, et EMO võtab tema seljavalu või köha lahendamise igal ajal enda peale, siis pöördubki ta sinna,“ leiab perearst Triinu-Mari Ots. See on palju mugavam võrreldes perearstikeskusega, kus vastuvõtule pääsemiseks peab helistama, ootama kõnejärjekorras ja tulema kohale tööajal.