Seekordne uuring algab 24. jaanuaril, mil 12 456 naisele saadetakse e-posti teel osalemiskutse. Uuringuküsimused puudutavad nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist, kättesaadavust ja rahulolu teenustega kui ka naiste tervist mõjutavaid tegureid, nagu vägivalla kogemine või majanduslik toimetulek.

„Iga naise kogemus on erinev ja mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda tõepärasema pildi saame probleemidest, ootustest ja vajadustest. Näiteks saime 2014. aasta uuringust teada, et iga kümnes Eesti naine kogeb nii oma lapsepõlves kui ka täiskasvanueas füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda. Varem olid teada vaid registreeritud vägivallajuhtumid ja suur osa probleemist oli peidetud,“ selgitas professor Helle Karro.

2024. aasta uuringus keskendutakse ka varem uurimata teemadele, näiteks COVID-19 pandeemia mõju naiste seksuaaltervisega seotud otsustele ja teenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse esimest korda naiste üleminekueaga seotud probleeme ning menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele ja elukvaliteedile.

Küsitluses osalejad valitakse rahvastikuregistri juhuvalimi abil. Uuring on anonüümne ning kõiki vastuseid hoitakse ja analüüsitakse konfidentsiaalselt. Küsitlus on üles ehitatud selliselt, et vastuseid pole võimalik vastaja isikuga kokku viia. Samuti ei kasutata uuringus osalejate kontakte ühegi teise uuringu tarbeks ja neid ei jagata ega säilitata.

Uurimisrühma liikmed vasakult paremale. Esimeses reas Kai Part, Helle Karro ja Made Laanpere, seisavad Mall Eltermaa, Kristiina Paju ja Miina Hein.

Uuringut „Eesti naiste tervise uuring 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine“ korraldab Tartu Ülikooli naistekliiniku uurimisrühm koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteega.Tulemused avalikustatakse 2024. aasta lõpus.