Iga millimeeter inimkehast, juustest varbaotsteni, on kaetud erinevate bakteritega, põhiseltskond neist elutseb aga sügaval keha sisemuses – jämesooles.
FOTO: | Shutterstock
Meie soolestiku tervis mõjutab meid rohkem kui arvame. „Kui tahad olla terve inimene, on vaja, et kõhu mikrobioom oleks terve, see on absoluutne eeltingimus,“ ütleb dr Will Bulsiewicz, Ameerika gastroenteroloog ja autor, kes uurib soolestiku mikrobioomi ja taimse toitumise vahelisi seoseid professor Tim Spectori juhitavas teadlaste grupis ZOE.
Kõige parem ja loomulikum viis hoida oma kasulike kõhubakterite kogukond parimas vormis, on süüa võimalikult mitmekesist ja taimse kraami rohket toitu. See ei eelda ei veganlust ega loomsetest produktidest loobumist ega ammugi mitte piinarikast salatimägede sisse ahmimist, rõhk on siin sõnal „mitmekesisus“.
Inimese organism on koduks triljonitele mikroskoopilistele allüürnikele – meie keha sisemuses ja pinnal elutseb värvikas seltskond mikroorganisme, mida on rohkem kui inimkehas rakke. Seda kogumit nimetatakse inimese mikrobioomiks ning igaühel on see kooslus talle ainuomane. Uuringutega on kindlaks tehtud, et isegi identsetel kaksikutel on kõhubakterite kooslus täiesti erinev.
Sümbioos inimese ja bakterite vahel
Mikroobid, mis on meie planeedi esmaasukad, on olnud kaaslaseks kõigile eluvormidele, mis Maa evolutsiooni jooksul eales välja on arenenud. Need mikroobid on meie partnerid ja abilised kogu eluks. Iga millimeeter inimkehast, juustest varbaotsteni, on kaetud erinevate bakteritega, põhiseltskond neist elutseb aga sügaval keha sisemuses – jämesooles. Just sellel „aadressil“ inimese kehas elab umbes 38 triljonit mikroobi – nende silmaga nähtamatute tegelaste seltskonda kuuluvad nii bakterid kui seened, aga võivad olla ka parasiidid ja viirused. Bakterid moodustavad siiski põhiosa. Mida liigirikkam ja elujõulisem see bakterikooslus on, seda parem inimese tervisele.
Ainuüksi soolestikus elab tuhandeid eri bakteriliike. Lisaks sellele, et kõhubakterid on hädavajalikud osalised meie seedeprotsessis, toodavad nad meile paljusid vajalikke aineid nagu vitamiinid ja hormoonid, mis mõjutavad närvisüsteemi ja ainevahetust. 95 protsenti õnnehormoonidest, mis mõjutavad vaimset heaolu ja võimekust, toodetakse just soolestikus, mida on nimetatud ka inimese „teiseks ajuks“. Tuvastatakse üha enam soolebaktereid, mis toodavad ise või reguleerivad oma ensüümidega meie närvisüsteemi toimimiseks vajalikke molekule nagu dopamiin, glutamaat, trüptofaan jt.
Soolestiku mikrobiootal on täita ka suur roll immuunsüsteemi töös aidates kahjulikke haigustekitajaid tõrjuda. 70 protsenti imuunsüsteemist moodustab soolestik, selgitas Dr Bulsiewicz...
