Kas pidev tähelepanu hajumine on märk ATH-st? Psühhiaater selgitab, kas see võib avalduda ka alles täiskasvanueas

Nii nagu enamike psühhiaatriliste seisundite korral, võivad ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirel (ATH) olla erinevad sümptomid erineva raskusastmega. Näiteks kogeb tähelepanu hajumist aeg-ajalt meist igaüks. Millal aga seostada seda ATH-ga ja mida teha, kui tähelepanu kipub liialt hajuma, selgitab Confido psühhiaater Karl Pärn.

Meie igapäevaelu iseloomustab informatsiooni ja väliste stiimulite rohkus. Saame pidevalt e-kirju, teavitusi ja sõnumeid ning igale küsimusele on võimalik otsida vastuseid mõne näpuvajutusega. Soositud on korraga nii individualism kui ka võrdväärne saavutus teistega, ja seda igas eluvaldkonnas – töös, õppimises, pereelus. Koormus ajule on suur ning seetõttu on ka loomulik, et aju oskab enda väsimisest meile märku anda.

Kuidas teha vahet, kas tähelepanuvõime langus on tingitud väsimusest või on põhjus hoopis aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

Dr Karl Pärna sõnul on aktiivsus-tähelepanuhäire korral tegemist sündroomiga, mida iseloomustavad kolm tuumsümptomit: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. „ATH on olemuselt peaaju neuroarenguline eripära. Alates närvisüsteemi arenemisest looteeas on olemas muutused teatud närvirakkude vahelistes ühendustes, mille sümptomid avalduvad varases lapsepõlves,“ räägib dr Pärn ja lisab, et ATH diagnoosiga inimesel on tähelepanu hajumine pidev ja eluaegne probleem, mis ei sõltu väga palju välisest keskkonnast, kuid tekitab ise olulist stressi ja raskusi igapäevaelu lihtsate ja keerulisemate ülesannete täitmisel ning teistega suhtlemisel.

„Võib olla juhtumeid, kus ATH-ga inimese omandatud toimetulekumehhanismid ja tugevad küljed (näiteks hea mälu) on aidanud tal lapseeas elada ilma silmapaistvate raskusteta, kuid täiskasvanuea kohustused ja vastutus toovad häire esile,“ räägib psühhiaater.

Selleks, et ATH-d diagnoosida, peaksid kaebused olema...

Loe kõigest lähemalt edasi juba artiklist.