„Olin juba hullumas, laps on haige kolm kuud järjest!“ Mononukleoos eksitab gripilaadsete sümptomitega ja ohustab lapsi ning noori

„Emme, ma ei jaksa. Emme, ma ei jõua,“ kurdab kolmeaastane Sandra oma ema Annikale, kes juba mitu kuud püüab sotti saada, mis põhjustab lapse üha nõrgenevat tervist. „Tagantjärele vaadates pani see kõik meid väga-väga proovile,“ jagab Annika oma tütre üle poole aasta kestnud haigestemiste jada ja taastumise lugu, mille peategelaseks sagedasti esinev Epstein-Barri viiruse levinuim haigusvorm mononukleoos.

(Nimed muudetud.)

„Ainult kliiniliste sümptomite alusel ja ilma perearsti konsultatsiooni või täiendavate uuringuteta ei saagi tihti lähedasel mononukleoosi kahtlustada,“ tõdeb ka Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonhaiguste arst, dr Leelo Moosar ning lisab, et Epstein-Barri viirusega on 40. eluaastaks nakatunud 85 – 90 protsenti inimestest.

Pool aastat segaseid sümptomeid

Nakkusliku mononukleoosi sümptomid sarnanevad suuresti mitmete tavaliste viiruslike külmetushaiguste sümptomitega. Äge neelupõletik ehk punane, valus kurk ja äratuntavalt hallikate kattudega kurgumandlid, kaelapiirkonnas ülespaistetanud lümfisõlmed, maksa ning põrna suurenemine, silmalaugude turse, näo turse, lööve ja harvemini kollatõbi on Epstein- Barri mononukleoosi klassikalised avaldused.

„Infektsioosne mononukleoos võib olla kurnav ja pika kuluga. Algab enamasti salakavalalt, ebamääraselt halva enesetundega, millele järgneb päevi hiljem palavik, väsimus, kurguvalu ja kaelapiirkonna lümfisõlmede turse. Mõnel patsiendil võib olla äkiline gripitaoline algus kõrge palavikuga kaasnevate külmavärinate, lihasvalude, pea- ja kurguvaluga. Alla 10-aastastel lastel võivad olla kerged või muudele viirushaigustele sarnanevad sümptomid,“ selgitab dr Moosar, kuid lisab, et kehavedelike kaudu väga kergesti nakkav mononukleoos võib kulgeda ka täiesti ilma sümptomiteta. Kõige klassikalisem haiguspilt tekib noorukitel ja noortel täiskasvanutel.

Nii juhtus ka pisikese Sandraga, kes mullu ühel juunikuu hommikul ärkas peavalu ja palavikuga, mis ei tahtnud nädalate kaupa mööduda. Üsna peatselt järgnesid vinduv köha ja nohu.

„Mida aeg edasi, seda raskemaks olukord muutus. Perearstiga sai küll konsulteeritud, kuid haigus järele ei andnud. Lisandus tohutu väsimus, kleepuva eritisega silmapõletik ja köha muudkui progresseerus. Palavik ilmutas end mitu nädalat järjekindlalt,“ kirjeldab ema oma tütre üha süvenevat haiguskulgu...

Millega väikese Sandra lugu lõppes, loe edasi juba artiklist. Kõike, mida mononukleoosist on oluline teada, selgitab nakkushaiguste arst dr Moosar.