„Sisuliselt ärkasin hommikuti tundega, et olen bussi alla jäänud.“ Noor ema vaevles pikalt veidrate sümptomite käes, tõbi selgus vereproovist

Kilpnäärme toimetamist ei pane me tavaliselt üldse tähele, aga kui see tilluke kaela eesosas asuv nääre oma töös väsib, siis hakkavad inimese organismis protsessid justkui hanguma. Keha jääks nagu seisma või vananeks ühtäkki liiga kiiresti.

Täpselt nii juhtus kahe lapse ema Dianne Halliskiga, kelle tervis hakkas pealtnäha olematutel põhjustel üles ütlema. Seitse aastat tagasi tütart oodates märkas Dianne, et ta on kuidagi eriliselt väsinud. See oli rampväsimus, mida ei võtnud ära ükskõik kui pikk uni – juba hommikul ärkas naine uimasena, justkui oleks magamisest väsinud. „Tookord ma ei pööranud sellele väga tähelepanu ja panin väsimuse raseduse arvele, sest eks rasedus ka väsitab,“ ütleb ta. Siiski meenutab ta, et väsimus ei olnud ainuke sümptom, vaid ka nahk muutus hästi kuivaks, juukseid langes rohkem välja ja kogu aeg oli külm. Samas kirjutas Dianne need märgid samuti lapseootuse arvele.

Ka teist last oodates oli Dianne nagu zombi – surmväsinud. Kogu raseduse aeg mööduski sisuliselt horisontaalis, sest lihtsalt ei jõudnud toimetada. Eriti hulluks läks asi aga kevadel, kui teine laps oli juba 7-kuune. „See olukord oli kaugel lihtsalt vähesest unest, sest magada ma sain,“ ütleb ta. Vaid loetud nädalatega lisandus ka hulk muid väga kummalisi nähtusid: pidev jõuetuse tunne, külmatunne, nägemise halvenemine ja väga kiire kaalutõus. „Nädalaga võtsin kaalus 5 kilo juurde. Tundsin, kuidas olen läinud paiste nii, et silmad on kinni paistetanud.“