„Tugeva valu tõttu ei seisa poiss püstigi, aga peame jätkama sama raviga.“ Piinava sügelusega nahahaigus on tihti aladiagnoositud
(1)„Ma ei teadnud, et elu saab ka selline olla, et ma ärkan ega sügele, lähen magama ega sügele!“ tunnistas üks patsient pisarsilmi nahaarstile. Atoopilise dermatiidi tõttu tekkiv kihelus ajab hulluks, ütleb dermatoloog Alina Brokk.
Heidi ja tema poeg põdesid COVIDit teise koroonalaine ajal, millest nüüdseks on möödas üle kahe aasta. Viiruse tuules tekkis Heidi õlale ja käe siseküljele atoopilise dermatiidi lööve, mis oli ebamugav, aga mitte ulatuslik. Küll aga läks hulluks toona kaheksa-aastase poja nahk. „Tal tekkis lööve üle kere, kaasa arvatud silmalaugudel, mis kestendasid,“ kirjeldab Heidi. „Kestendasid ka pealagi ja jalatallad.“ Arst hakkas uurima, mis ravivariandid sobiksid, ja algul tehti poisile naha valgusravi UVB-kiirtega. See küll pisut aitas, aga nahka enam päris puhtaks ei saanud. „Koolis hakati teda kiusama, sest kaaslased ei saanud aru, mis tal viga on. Arvati, et poisil on tuulerõuged, sest ta oli üle kere laiguline ja käelabad olid kaetud punaste kupladega.“ Oli päevi, mil poiss peitis end koduhoovi ja kooli ei läinudki.
Lapsele määrati hormoonkreem, mida tuli nahale määrida viis korda päevas. „Kõigepealt kandsime nahale baaskreemi, seejärel spetsiaalkreemi hulludesse kohtadesse,“ kirjeldab ema. „Näo saime enam-vähem korda, nii et silmalaugudelt hakkas kestendus kaduma, aga muudes kohtades lööve püsis.“ Nii määras arstide konsiilium lapsele süsti, mida tehakse kintsu kord kuus haiglas. „See on nii valus, et ükskord istusime tund aega arsti ukse taga, poeg ei julgenud sisse minna.“
Täielikult ei ole löövet ära kaotanud ka süst...
Millised on süsti kõrvalmõjud Heidi poja jaoks?
Miks on atoopiline dermatiit tihti aladiagnoositud?
Kui suur osa lapsi „kasvab diagnoosist välja“?
Miks on suurim riskigrupp linnas elav, kõrghariduse ja hea majandusliku taustaga perekond?
Kuidas sümptomeid leevendada?
