VAATA või KUULA | Mida teha hemorroidide või soolepidamatuse korral?

Proktoloogidega tuleb juttu kahest delikaatsest tervisemurest. Esimene neist kipub vaevama paljusid istuva eluviisiga inimesi, aga ka sünnitanud naisi. Aitame mõista hemorroidide probleemi olemust, sümptomeid, ennetamist ja ravi. Juttu tuleb ka soolepidamatusest ja Baltimaades ainulaadsest ravimeetodist, mida selle probleemi korral kasutatakse, kui miski muu enam ei aita. Saatekülalised on Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja dr Kaur Liivak ning kirurg dr Maksim Sergejev.

Selgitame saates, mis on hemorroidid, millised on nende põhjused ning kuidas sisemised ja välised hemorroidid erinevad. Juttu tuleb ka hemorroidide ennetamisest ja nende ravist. Selgub, et see probleem puudutab palju suuremat hulka inimesi, kui me arvame.

Vähemal määral puututakse kokku soolepidamatusega. See probleem põhjustab inimesele väga palju ebamugavusi ja proktoloogid avavad, miks niisugune asi üldse tekib ja mil määral seda ravida saab.

Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuses on Baltimaades esimesena alustatud sakraalse neuromodulatsiooni protseduuridega. Sakraalne neuromodulatsioon ehk sakraalnärvi stimulatsioon on soolepidamatusega patsiendile näidustatud juhul, kui konservatiivne ravi ei ole andnud soovitud tulemust.

„Protseduuri käigus paigaldatakse patsiendile kolmanda või neljanda sakraalnärvi juure lähedusse elektrood, mis on kaks-kolm nädalat ühendatud ajutise kehavälise stimulaatoriga. Stimulaator annab elektrilise impulsi sakraalnärvile, mis aitab kontrollida pärasoolt ja soolefunktsiooni läbi muutuste ajukeskustes,“ kirjeldas ravi toimemehhanismi dr Kaur Liivak, Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja, lisades, et elektriline impulss on niivõrd nõrk, et inimene ise seda ei tunne. Püsistimulaator meenutab väljanägemiselt kardiostimulaatorit ja see paigaldatakse nahaaluskoesse tuharapiirkonda. Seadme aku kestab tavaliselt umbes viis aastat.

Kirurgid räägivad ka sellest, kuidas võib valehäbi mõjutada inimeste valmidust piinlikest tervisemuredest rääkida ja ka abi otsida ning mida teha, et seda valehäbi vähem oleks.