Kuidas tagatakse toodete ohutus?

Paljude ainete ja ühendite kohta on Euroopa Liidus kehtestatud piirmäärad, millest rohkem ei tohi toode neid sisaldada. Seda jälgitakse ka e-vedelike ja nende kuumutamisel tekkiva auru kontrollimisel. Kui Euroopa Liidu poolt akrediteeritud laboris läbi viidud uuringu käigus selgub, et e-vedelikus või aurus on mõnda ainet või ühendeid lubatust enam, siis seda e-vedelikku Euroopa Liidus müügile ei lubata.

Lisaks tehakse pistelisi järelkontrolle ja kui nende käigus avastatakse müügis olevast e-vedelikust sobimatuid või sobimatus koguses aineid, siis kõrvaldatakse toode müügilt terves Euroopa Liidus.

Propüleenglükool

Propüleenglükool (PG) on üks kahest peamisest e-vedeliku komponendist ja selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks seob see omavahel kokku erinevad e-vedeliku komponendid. Teiseks on tegemist hea niiskuse säilitajaga ja seetõttu säilivad e-vedelikud paremini. Kolmandaks, tänu madalale külmumistemperatuurile ei jäätu e-vedelik väiksemate külmakraadidega ja e-sigaretti on võimalik kasutada ka talvisel ajal.

Kus propüleenglükooli lisaks e-vedelikule veel kasutatakse?

Kuna propüleenglükool aitab säilitada toote niiskust, kasutatakse seda laialt nii toiduaine-, ravimi- kui ka keemiatööstuses. Propüleenglükool aitab hoida toitu värske ja mahlasena, näiteks kondiitritooteid. Lisaks kasutatakse propüleenglükooli toiduvärvides ja -maitsestajates, et siduda omavahel komponente, mis muidu omavahel hästi ei seguneks. Ravimistööstuses kasutatakse PG-d, et ravimite komponente omavahel siduda ja säilitada toodete värskust. Näiteks leidub PG-d köhasiirupites.

Propüleenglükooli märkimisel toodetel kasutatakse erinevaid tähiseid: a) 1,2-propüleenglükool, b) propaan-1,2-diool või c) E1520.

Leidub inimesi, kellele propüleenglükool ei sobi ja tekitab neis allergilisi reaktsioone. Seetõttu ei sobi propüleenglükooli sisaldavad tooted kõigile inimestele. Niisamuti ei sobi e-sigareti abil suitsetamisest loobumine kõigile suitsetajatele.

Mis saab organismi jõudnud propüleenglükoolist?

Propüleenglükool jõuab organismi erineval moel. Näiteks tarbides propüleenglükooli sisaldavat toitu või ravimeid või kasutades e-sigaretti. Samuti imendub propüleenglükool organismi läbi naha, kui kasutatakse PG-d sisaldavaid kosmeetikatooteid. Pärast imendumist eemaldavad neerud organismist umbes 45% PG-st. Ülejäänuga tegeleb maks, kus PG töödeldakse ümber ja sellest tekib näiteks piimhape või püroviinamarihape.

Teaduslikult tõendatult peetakse propüleenglükooli praktiliselt mittetoksiliseks.

Taimne glütseriin

Taime glütseriin (VG), mida nimetatakse ka glütserooliks, on teine peamine e-vedeliku komponent. Samuti aitab taimne glütseriin säilitada niiskust. Sarnaselt propüleenglükooliga on ka taimse glütseriini külmumise temperatuur madal, mistõttu takistab see talvel väheste külmakraadide korral e-vedeliku külmumist.

Taimne glütseriin on värvitu ja läbipaistev, sellel puudub lõhn, kuid sel on magus maitse ning toatemperatuuril meenutab see siirupitaolist vedelikku.

Glütserooli täiendavaks omaduseks on see, et selle kuumutamisel tekib silmaga nähtav aur, mis vähendab võimalust, et e-sigaret võiks lekkida.

Kus taimset glütseriini kasutatakse?

Glütseriini mitmekülgsete omaduste tõttu kasutatakse seda toiduainetööstuses mitmel põhjusel. Glütseriin aitab säilitada toiduainetes vajalikku niiskust ning siduda erinevaid komponente, näiteks maitsestajaid. Samuti kasutatakse glütseriini suhkru asendamise eesmärgil, samas ei toida glütseriin suus olevaid baktereid, mis lõhuvad hambakattu ja tekitavad hambaauke.

Glütseriini kasutatakse ka paljudes ravimites, mistõttu on see sageli üheks komponendiks allergiaravimites ja köhasiirupites. Glütserooli kasutatakse tahkena sageli ka ravimitablettide katetena. Samuti leidub glütseriini paljudes hügieenivahendites, nagu näiteks hambapastades, suuvees, aga ka nahahooldustoodetes ja seepides.

Kuna glütseriini külmumistemperatuur on –37,8 kraadi juures, siis lisatakse seda sageli toodetele, et vältida nende külmumist miinuskraadide juures. Seetõttu lisatakse glütseriini ka antifriisidesse ehk külmakindlatesse jahutusvedelikesse.

Taimset glütseriini nimetatakse toodetel ka glütserooliks ning kasutusel on ka tähis E422.

Mis saab organismi jõudnud glütseriinist?

Glütseriini leidub inimese organismis ka naturaalselt, kuid peamiselt imendub see organismi mao ja soolestiku kaudu. Organismi imendunud glütseriinist 80–90% muundatakse teisteks aineteks maksas ning 10–20% neerudes. Tekkinud vaheained muundatakse organismis omakorda glükoosiks, mis varustab rakke energiaga, ja glükogeeniks, mis aitab säilitada organismi glükoosivarusid.

Teaduslikult tõendatult peetakse glütseriini üldiselt ohutuks. Mitmes uuringus on tuvastatud, et osal inimestel on glütserooli sisaldanud auru sissehingamine tekitanud ülemiste hingamisteede ärritusi.

Destilleeritud vesi

E-vedelike komponendiks on sageli ka vesi, seda 1–5% ulatuses. Vett kasutatakse selleks, et muuta e-vedelik vedelamaks ja tuua alla e-vedeliku aurustumise temperatuuri. E-vedelike loomiseks kasutatakse destilleeritud vett, sest see ei sisalda lisaaineid.

Destilleeritud vee regulaarne joomine on inimesele kahjulik, sest sooladest puhastatud vesi viib organismist soolasid välja ja kahjustab niimoodi rakke. Kui organismis on soolade üleküllus, võib arst soovitada destilleeritud vee joomist teatud perioodiks.

Nikotiin

Väikese osa e-vedelikust moodustab nikotiin. Leidub ka nikotiinivabu e-vedelikke. Euroopa Liidus tohib ühes milliliitris e-vedelikus olla maksimaalselt 20 milligrammi nikotiini grammi kohta, ehk siis kõige kõrgema nikotiinisisaldusega e-vedelik sisaldab maksimaalselt 2% nikotiini.

Looduslikult leidub nikotiini peamiselt tubakataimedes, vähemal määral ka tomatites ja kartulites. Nikotiin on sõltuvust tekitav aine, mille tarbimine võib tekitada kasutajas ajutise heaolu- ja lõõgastustunde.

Nikotiini tarbimine paneb inimese aju vabastama konkreetseid neurotransmittereid ehk keemilisi sõnumitoojaid. Üheks selliseks on atsetüülkoliin, mis kutsub esile veresoonte seintes olevate silelihasrakkude lõõgastumise, põhjustades seega veresoonte laienemist. Lisaks stimuleerib nikotiin aju vabastama suuremas koguses dopamiini ehk õnnehormooni.

Kuna nikotiini tarbimise tõttu vabaneb dopamiini ehk õnnehormooni, tekib organismil soov jätkata nikotiini tarbimisega, näiteks kahjuliku suitsetamise teel. Kui inimene tarbib nikotiini pidevalt, võib see muuta organismi tundlikkust dopamiini suhtes. Tulemusena vajab organism õnnetunde saavutamiseks järjest suuremas koguses dopamiini ja selle vallandamiseks vajatakse omakorda ka suuremas koguses nikotiini, mistõttu võib tekkida nikotiinisõltuvus.

Maitsestajad

Väikese osa e-vedelikust moodustab maitsestaja või maitsestajad. Sõltuvalt maitsestaja intensiivsusest võib selle osakaal e-vedelikus varieeruda.

Maailmas on väga palju erinevaid maitsestajaid, kuid kõik need ei sobi e-vedelikes kasutamiseks. Näiteks ei sobi e-vedelikes kasutamiseks tahked või õli baasil maitsestajad.

E-vedelikus sobivad üldjuhul kasutamiseks taimsel glütseriinil või propüleenglükoolil baseeruvad maitsestajad, mida kasutatakse toitude ja jookide maitsestamiseks. Samas leidub toidu maitsestajaid, mida ei tohi e-vedelikes kasutada, sest nende aurustamisel kuumutamise teel tekivad sobimatud ühendid.

Mida on e-vedelikest ja nende aurust leitud?

Aeg-ajalt tuuakse välja, et e-vedelikes ja nende kuumutamisel tekkivas aurus leidub erinevaid aineid, metalle ja ühendeid, mis sageli seostuvad ohtlike toodetega. Samas võib neid aineid, metalle ja ühendeid leida kõikjalt meie ümbert ning mitte alati kahjulikest toodetest, vaid suisa kasulikest toodetest.

Formaldehüüd

Formaldehüüd on toatemperatuuril värvitu tuleohtlik gaas, millel on selge ja terav kirbe lõhn. Inimorganism toodab seda looduslikult väikestes kogustes. Formaldehüüdi kasutatakse väetiste, paberi ja vineeri tootmisel. Seda kasutatakse ka säilitusainena mõnes toidus ja paljudes kodudes kasutatavates toodetes, nagu antiseptikumid, ravimid ja kosmeetika.

Kokkupuude formaldehüüdiga võib tekkida saastunud siseõhu, tubakasuitsu või ümbritseva linnaõhu sissehingamisel. Kokkupuude formaldehüüdiga võib põhjustada hingamisteede sümptomeid ning silmade, nina ja kurgu ärritust.

Formaldehüüdi tekib e-vedeliku liigsel kuumutamisel, kuid tavapärasel kasutamisel jääb selle kogus lubatu piiresse. Juhul kui e-sigareti kasutamisel tekib formaldehüüd, siis muutub e-sigareti maitse talumatult kibedaks ja ebameeldivaks. Tekib köhimise refleks ja e-sigareti kasutamine ei ole reaalselt võimalik. Küll aga võib e-sigareti vale kasutamise korral ette tulla kõrbemist ja formaldehüüdi tekkida lubatust enam. Kõrbemisega kaasnev ebameeldiv lõhn annab aimu, kui seadme kasutamine tuleb lõpetada ja probleem tuvastada, sest see võib endast ohtu kujutada.

Formaldehüüd. National Library of Medicine

Metallid

Teadlased on uurinud ka e-sigareti auru vastavust normidele. Analüüsi tegemisel võeti aluseks e-sigarettide tavapärasest keskmisest päevasest kasutusest kaks korda suurem aurukogus, mis tekib 1200 mahvi tegemisel. Tulemusi võrreldi Euroopa Liidus kehtivate normidega.

Uuringu käigus leiti, et kaadmiumi, kroomi, vase, plii ja nikli puhul oli e-sigareti kasutamisest tulenev keskmine päevane kokkupuute tase 2,6–37,4 korda madalam võrreldes sissehingatavatele ravimitele kehtestatud päevanormidega. Alumiiniumi, baariumi, raua, tina, titaani, tsingi ja tsirkooniumi puhul oli nende sisaldus e-vedeliku aurus 655 – 77 500 korda väiksem kui neile kehtestatud soovituslikud kokkupuutenormid.

E-sigaretid on mõeldud ainult täiskasvanud suitsetajatele, et nende abil suitsetamisest loobuda. Mittesuitsetajatel ei ole soovituslik e-sigarette kasutada.

Teavituskampaaniat viib läbi MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti.

Allikad:

Jaga
Kommentaarid