Küberpsühholoog vastab: kas nutiseadmete kasutamine teeb depressiivsemaks ja kust maalt algab nutisõltuvus? Mida ütlevad uuringud
See, mida tavatseme pidada nutisõltuvuseks, ei tarvitse seda üldse olla, ja sagedasel netis viibimisel on ka rida häid külgi, ütleb küberpsühholoog Dmitri Rozgonjuk.
Tartu ülikoolis 2019. aastal psühholoogia erialal vaid 27aastasena doktorikraadi kaitsnud Dmitri Rozgonjuk keskendus Ulmi ülikooli järeldoktorantuuris Saksamaal psühhoinformaatikale. Tema uurimistöö keskmes on olnud nutiseadmete kasutamise mõju inimese mõtlemisele, meeleolule ja käitumisele. Rozgonjuk on öelnud, et nutiseadmed on uus reaalsus ja nende kasutamine ei põhjenda ära suurt osa sellest, miks inimene end õnnetuna tunneb.
Küberpsühholoog on täitsa uue aja amet. Mida küberpsühholoog teeb?
Küberpsühholoog tegeleb inimeste käitumise ja vaimse tervise uurimisega digitaalses keskkonnas. See on laiem valdkond, mis hõlmab erinevaid teemasid. Mina olen põhiliselt uurinud nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamise seoseid vaimse tervise ja õppimisega.
Teie spetsiifilisem huviobjekt on n-ö nutisõltuvus. Kas küberpsühholoogias võib veel välja tuua mõne eriti aktuaalse uurimisteema?
Jah, neid teemasid on palju. Nagu mainitud, küberpsühholoogia on üsna lai valdkond, ja „nutisõltuvus“ – kasutame siin sellist terminit – on ainult üks neist. Aktuaalseid teemasid on veel, näiteks...
