Keda ohustab eesnäärmevähk rohkem? Millised tegurid haiguse riski vähendavad? Meestearst Margus Punab selgitab
(4)Lääne kultuuriruumis tuvastatakse keskmiselt ühel mehel kuuest elu jooksul eesnäärmevähk. Mitte kõik need juhud pole aga tervisele ja elule ohtlikud, toob välja meestearst Margus Punab.
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, suremuse poolest on see praegu arenenud riikides kopsuvähi järel teisel kohal. Eestis on diagnoositud viimase kümnendi igal aastal kaugelt üle tuhande eesnäärmevähi, sellesse on surnud aastas 220–290 meest.
Eesnäärmevähk on olemuselt üsna unikaalne pahaloomuline kasvaja. Kuigi esineb ka väga agressiivseid haigusvorme, on see enamasti suhteliselt aeglase kuluga haigus. Uuringud on näidanud, et eesnäärmevähk areneb alates kasvajalise iseloomuga rakkude tekkest kuni haigusnähtude avaldumiseni keskmiselt 15–25 aastat. Aeglasema kuluga haigusvormid esinevad sagedamini just vanematel härrasmeestel ega pruugi elu ega tervist otseselt ohtu seada – paljud selle diagnoosiga mehed lahkuvad meie seast hoopis teiste haiguste tõttu. Noorematel meestel tekkinud eesnäärmevähk areneb suurema tõenäosusega kiiresti ja agressiivselt ning võib seetõttu otseselt elu ohustada. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi varieeruv, põhjustab eesnäärmevähi käsitlustes senimaani vastuolulist suhtumist.
Eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel toimus revolutsioon, kui eesnäärmevähi diagnostikas võeti kasutusele verest määratava PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni test. Kuna eesnäärmevähil oma ravitavas faasis haigusele iseloomulikke tunnuseid enamasti veel ei ilmne, avastati enne PSA-teste haigus alles siis, kui see oli juba kaugele arenenud – eesnäärmest välja kasvanud või metastaasidega.
Pärast PSA-testi laiaulatuslikku kasutuselevõttu on...
