Eesti tervisesüsteemi ülevaade: enim tervena elatud eluaastaid kaotatakse ebavõrdsusele

Kuigi mitmete näitajate poolest on Eesti inimeste tervis viimastel aastatel paranenud, andsid löögi inimeste tervisele COVID-19 pandeemia ning suur tervisealane ebavõrdsus. Lahendamist vajab ka tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus, selgub täna avaldatavast Eesti tervisesüsteemi ülevaatest.

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on viimase viie aasta jooksul Euroopa Liidu keskmisega võrreldes tõusnud 7,5 aasta võrra ehk 71,1 aastalt 78,9 aastale. COVID-19 tõttu suurenes aga 2021. aastal liigsuremus, mille tõttu keskmine oodatav eluiga vähenes. Peamiseks enneaegse suremuse põhjuseks on endiselt südame-veresoonkonna haigused. Suur osa Eesti elanike halvas tervises on käitumuslikel riskiteguritel, sealhulgas tasakaalustamata toitumisel, suitsetamisel ja alkoholi tarvitamisel.

„Kõige enam kaotatakse Eestis tervena elada jäänud aastaid madalama sissetuleku ja haridustasemega inimeste seas,“ ütles Ewout van Ginneken, Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskuse ekspert. Tema sõnul on tervena elada jäänud aastate pikendamiseks hädavajalik vähendada ebavõrdsust.

Väiksema sissetulekuga inimesed kalduvad pigem vajalikust ravist loobuma, kui omaosalus teenuse eest tasumisel on kõrge. Viimasel viiel aastal on valitsussektori kulude osakaal tervishoiu kogukuludes kasvanud. Tehtud on vajalikke reforme, et vähendada inimeste omaosalust ravimite ja hambaravi eest tasumisel. Samas on inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel jätkuvalt kõrge (22%).

Lahendamist vajab ka see, et osal elanikkonnast siiani puudub ravikindlustus. „Üha ilmsemaks saab, et ravikindlustuseta inimeste juurdepääs tervishoiuteenustele on piiratud, mistõttu jõutakse ravile liiga hilja. Samas on ühiskonnale kasulikum, kui inimene ei lange tervise tõttu tööturult välja ja talle ei pea hakkama toetusi maksma,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Selle vältimiseks on vaja laiendada kindlustuskaitset kogu elanikkonnale ja näha vastavalt leibkondade maksevõimele ette ka vabastusi omaosalusest.“

Riik on küll viimastel aastatel esikohale pannud tervishoiu rahastamist riigieelarves, kuid tervisekassa eelarves on 170 miljoni eurone puudujääk aastaks 2025. „Kuigi COVID-19 pandeemia ajal suunati Eesti tervisesüsteemi ajutiselt lisaraha ootab tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimus endiselt lahendust,“ ütles terviseminister.

Ülevaate ühe autori, tervishoiuekspert Kaija Kasekampi sõnul on tehtud olulisi reforme tervishoiusüsteemis suurendades esmatasandi rolli ja parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust. „Esmatasandi tugevdamine on hädavajalik, et tulevikus toime tulla üha rohkemate krooniliste haigustega patsientidega,“ ütles Kasekamp. „Esmatasandi rolli tugevdamise eelduseks on aga personali olemasolu ning hea koostöö erinevate süsteemi tasandite vahel.“

Ülevaates tuuakse ühe suurima väljakutsena välja süvenevat tervishoiutöötajate, eriti õdede ning tervikuna esmatasandi ja vaimse tervise spetsialistide puudust. Samuti kirjeldab ülevaade väljakutseid tervishoiusüsteemi juhtimises. Tervisekassa roll on ajas oluliselt muutunud ja sinna on lisatud kohustusi, mis eeldavad teenuste osutamist kogu elanikkonnale, mitte vaid kindlustatutele. „Seetõttu on oluline kaasajastada tervisekassa juhtimist ja vastutust reguleerivat raamistikku, et tagada uute ülesannetega toimetulek ning vältida ülesannete koondumisega kaasnevaid riske,“ selgitab Kasekamp.

Eesti tervisesüsteemi ülevaade käsitleb hiljutisi arenguid tervisesüsteemi korralduses, juhtimises, rahastamises, tervishoiuteenuste osutamises ning tervisesüsteemi toimimises. Tegemist on Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskuse poolt juhitava tervisesüsteeme analüüsiva sarjaga, milles vaadeldakse tervisesüsteeme erinevates Euroopa regiooni riikides.