KUULA | Andmehääling: terviseandmete kaitsmisest, andmelekete ennetamisest ja kriitilisest mõtlemisest

Andmehäälingu esimene hooaeg sai edukalt „purki“ ja seda tähistab kaheksas episood, mis räägib terviseandmetest. Sel korral on saatejuhil ja ühtlasi inspektsiooni juristil Geili Keppil külas kolleeg Liisa Ojangu ja Confido andmekaitse jurist Triin Kihuoja. Teiste teemade seas arutletakse ka selle üle, miks on juhtunud viimasel ajal nii palju rikkumisi just meditsiinasutustes ning mis võib olla selliste intsidentide põhjuseks. Terviseandmetest rääkides ei saa üle ega ümber ka viimastel kuudel meedias kajastust leidnud juhtumite käsitlemisest.

Oma privaatsete andmete jagamist ja teiste inimeste andmetega ümber käimist tuleb teha läbimõeldult. Selleks, et meditsiiniettevõtete töötajad andmekaitse valdkonnas hoolikad oleksid, on töötajate koolitamine kriitilise tähtsusega. Mida usaldusväärsema keskkonna suudab koolitaja luua ning mida rohkem elulisi näiteid töötajatele tuua, seda suurem on koolituse efektiivsus ning töötajate teadlikkuse kasv.

Hiljuti kubises meedia Ida-Tallinna Keskhaiglale suunatud admekäsitlusmenetlusest, mida võib pidada illustratiivseks näiteks sellest, kui meditsiiniettevõte ei ole andmete käsitlemist läbi mõelnud. Kaasus tõi andmekaitse olulisuse taas päevakorda ning tõstis nii ettevõtete kui ka töötajate teadlikkust sellest, kui delikaatsed tegelikult isikuandmed on ning sellest, et andmekaitsest ei saa lihtsalt vaikselt mööda hiilida.

Ettevõtete puhul on oluline tagada oma töötajatele turvaline platvorm, kus patsientide isikuandmeid jagada – sotsiaalmeediakanalid turvalise platvormi alla ei kuulu. Samuti tuleks tervishoiu töötajatel meeles pidada, et inimeste andmete jagamine ka sõbrale või tuttavale ei ole põhjendatud ega eetiline. Selleks aga, et oma andmeid kaitsta, saab iga inimene ka üht-teist ise ära teha. Igal patsiendil on õigus valida, missuguse meditsiiniasutusega ta otsustab oma andmeid jagada ning samuti tasub ka arsti kabinetis kriitiliselt mõelda – kas kogu info, mida arst küsib, on tegelikult relevantne või võiks enne kõikide andmete jagamist täpsustavaid lisaküsimusi küsida?

Mida aga lekkinud andmetega siis peale hakatakse? Tänapäeval on tohutult levima hakanud erinevad petuskeemid, mille käigus inimestelt üritatakse raha välja pressida või nende mainele kahju teha. Mida detailsemad andmed petturitel õnnestub inimese kohta kätte saada, seda suurema tõenäosusega langetakse ka niisuguste kavalate pettuste ohvriks.

Ettevõtete jaoks on admekaitse justkui turvavöö – isegi, kui õnnetust ei juhtu, tasub alati kaitstud olla. Ja kui peakski midagi juhtuma, siis on tekitatud kahju ettevaatusabinõude kasutamise tõttu minimaalne.

Andmehääling on kättesaadav platvormidel Spotify, Google podcast ja Apple podcast.

Mõnusat kuulamist!