Eesnäärmevahi patsientide liit kutsub üles vähidiagnoosi saanud mehi rohkem tuge küsima

Eesnäärmevähi diagnoos lööb elu sassi. Mehe esimene instinkt võib tihtipeale olla: „Mind ei huvita, mis see on, lihtsalt võtke see minu seest välja.“ Kõige parem viis esmase paanika või hirmu vähendamiseks on aga enese harimine. Abi saab küsida Eestis taaselustatud eesnäärmevähi patsientide liidult.

Eesnäärmevähk kujutab endast meeste tervise ühte suurimat väljakutset. See on Eestis meeste seas kõige levinum vähivorm ning üldse meeste terviseprobleemide hulgas levikult teisel kohal südame- ja veresoonkonnahaiguste järel. Samas võimaldab teadlikkus oma tervisest ja varajane diagnoosimine oluliselt mõjutada haiguse kulgu ning märkimisväärselt pikendada eluaastaid.

Tervise hoidmise seisukohalt on vähi puhul riskivähendajateks tervislik toitumine ja aktiivne eluviis. Seevastu suitsetamine ja ülekaal on eesnäärmevähi teadaolevad riskitegurid. Samas tuleb mõista, et ükski eluviis ei taga täielikku kaitset eesnäärmevähi eest.

Eesnäärmevähk tekib eesnäärme rakkude kontrollimatust paljunemisest. Sealjuures on varajane eesnäärmevähi avastamine kriitilise tähtsusega, kuna hilisemates staadiumites on ravi keerulisem ja kõrvaltoimete risk suurem. Varajase avastamise puhul elab enamik diagnoositud mehi pärast diagnoosi pika ja täisväärtusliku elu.

Seetõttu on arstide üldine soovitus meestel alustada eesnäärme regulaarset jälgimist ja testimist juba 50-aastaselt. Eriti oluline on see meeste puhul, kelle lähisugulaste seas on esinenud eesnäärmevähki, ning nende puhul võiks regulaarselt hakata kontrollis käima alates 45-aastaselt.

LOE ROHKEM TESTIMISE KOHTA >>> Meestearst Margus Punab: eesnäärmekasvaja õigeaegseks tuvastamiseks võiksid mehed PSA-testiga varem alustada

Lisaks füüsilistele komplikatsioonidele tekitab eesnäärmevähi diagnoos palju kahju ka vaimselt. Värskelt eesnäärmevähi diagnoosi saanud mehe jaoks on uus olukord kahtlemata segadusttekitav ja hirmutav. Viimatine üle-maailmne eesnäärmevähipatsientide uuring näitas, et tervelt 42% vastanutest teatas vähidiagnoosi järgselt ärevusest või depressioonist. Vaimse tervise probleemid kippusid sealhulgas süvenema arenenuma vähi staadiumis. Samuti mõjutas oluliselt vaimset tervist vähi kordumine.

Murega ei jää üksi

Mehe esimene instinkt võib tihtipeale olla: „Mind ei huvita, mis see on, lihtsalt võtke see minu seest välja.“ Tunne, et oled jõuetu selle uudisega toime tulla ja seda puudutavaid otsuseid vastu võtta, võib keerelda peas mitmeid nädalaid. Kõige parem viis esmase paanika või hirmu vähendamiseks on aga enese harimine erinevate ravivõimaluste osas ja teiste haigete lugudega tutvumine.

See on ka üks põhjuseid, miks on Eestis taaselustatud eesnäärmevähi patsientide liit, et vähidiagnoosiga mehed saaksid tuge nendelt, kes seda teekonda juba käinud on. Ühised kogemused aitavad mõista, et keegi meist ei ole siin maailmas üksi. Palju lihtsam on rääkida endast ja oma olukorrast teisele samas olukorras olevale inimesele. Abi ja toetuse küsimine ei ole piinlik, vaid õige.

Seda enam, et Eesti koos teiste Balti riikidega on Eurostati 2020. aasta andmete pinnalt üks kõige suurema eesnäärmevähi suremusnäitajaga piirkondi Euroopa Liidus. Samas on Läti ja Leedu eelis meie ees see, et analoogne patsiendiorganistsioon on juba mõnda aega nendes riikides tegutsenud.

Patsiendiühingud on muutuvas maailmas vajalikud. Patsientide liidu aktiivne tegevus patsientide huvide aitab kaasa eest seismisele erinevates seadusanduslikes ja ravikättesaadavusega seonduvates küsimustes. Arvestades asjaolu, et vähi arvele lähevad umbes pooled enneaegselt kaotatud eluaastad, siis on ravimite kättesaadavuse parandamine kindlasti samm, millega saaks toetada eesnäärmevähihaigeid mehi veelgi paremini.

Eesnäärmevähi Patsientide Liit kutsub üles diagnoosi saanud mehi ennast harima erinevate ravivõimaluste osas ja tutvuma ka teiste patsientide lugudega. Patsiendi Liit pakub abiliini ja nõustamist, et toetada patsiente ja nende pereliikmeid.

Vaata lisaks vahimehed.ee või helista 5853 7949.