INTERVJUU | „Kodudes, kus lenduvaid ühendeid oli rohkem, sündis enam enneaegseid lapsi.“ Mida näitab teadus elukeskkonna mõjude kohta?
(3)Me usume, et kõige tervislikum on elada maal, kaugel linnaliikluse mürast ja heitgaasidest. Keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul see päris nii ühene ei ole ehk palju sõltub meie enda teadlikkusest ja valikutest.
Tartu ülikoolis tegutsev Hans Orru uurib peamiselt õhusaaste, müra, kliimamuutuste ja teiste keskkonnategurite mõju tervisele. Professor tõdeb, et kuigi inimesel on harjumuspärastest valikutest sageli raske loobuda, saame kõik teha midagi, et keskkond oleks tervisesõbralikum nii meile kui ka järgmistele põlvkondadele.
Kuidas te sellise karjäärini jõudsite?
Mu ema on geoloog, kes on pea terve elu tegelenud turba ja turbavarude uurimisega, ehk puutusin teadusega kokku juba väikesest peale, kui käisin emaga soodes kaasas. Teinekord ongi kõige parem leida endale abilisi oma laste keskist. Aitasin tal ülikooli ajal koguda turbaproove, milles uurisime raskmetallide sisaldust. Kuna turvast kasutati sel ajal Tartus ka kütteks, tekkis rahvatervise magistrantuuris huvi, kui palju turbas sisalduvast raskmetallist kütmisel õhku paiskub. Mu lõputöö tulemus oli positiivne: kuna suurtel katlamajadel on kõrged korstnad ja saaste hajub ära suurele territooriumile, siis see Tartu õhukvaliteeti peaaegu ei mõjutanud. Doktoritöös tõdesin, et tegelikult on ka teisi saastajaid, näiteks autod ja ahiküte, mis hoopis enam õhku saastavad ja tervist mõjutavad. Pärast seda on riburada tulnud uurida ka teisi teemasid, nagu kliimamuutused, kuumalained, müra jne.
Mis on need tegurid meie kodudes, mis keskkonda ja meie enda tervist mõjutavad?
Näiteks ahiküte. See mõjutab kodu siseõhu kvaliteeti. On väga tähtis, et kodudes...
Kui hea kvaliteediga on meie joogivesi? Kuidas on lood ehitusmaterjalidega, millest tänapäeval maju ehitatakse? Miks on Ida-Virumaal Eesti madalaim keskmine eluiga? Kuidas vähendada linnamüra? Kus on Eestis kõige parem elada?
