Kiindumussuhe vanema või peamise hooldajaga hakkab kujunema sünnist. Selle enim mõjutatav aeg hõlmab esimest paari eluaastat. Laps vajab stabiilset, vankumatut suhet turvalise, hoolitseva, kohal oleva täiskasvanud hooldajaga, et panna alus psüühika tervislikule arengule. Täiskasvanust saab lapse turvaline baas.

Alati ei kulge aga inimeste elud nii, et lapse peamine hooldaja suudab, tahab või saab oma lapse jaoks stabiilne ja turvaline pidepunkt olla. Põhjuseid selleks võib olla ilmatu palju. Teinekord võib laps olla kaotanud oma vanema(d) ja neile pole leidunud sobivat asendust. Mõnikord valitseb kodus kaos, mis tuleneb ebastabiilsest elukeskkonnast majanduslikel põhjustel või keeruliste suhete tõttu perekonnas. Vanemad võivad samal ajal võidelda oma vaimse või füüsilise tervise probleemidega, mistõttu ei suuda nad piisavalt lapse vajadustele reageerida. Mõnikord napib vanemal oma varasema elu kogemuste ja traumade tõttu emotsionaalset küpsust, teadmisi või valmisolekut lapse eest kohasel viisil hoolitseda.

Kui laps kogeb hülgamist või ebajärjepidevat hoolitsust, ei teki tema jaoks kindlat ja usaldusväärset baasi, mille najal end maailmas turvaliselt tunda. Tekkida võib pidev mahajäetuse tunne ja tõsised raskused oma emotsioonidega toimetulekul.

Milline on sinu kiindumusstiil? Kuidas võimendunud kiindumusstiil suhtes väljendub? Mis on kiindumustrauma ja kuidas sellega kaasnevaid suhteprobleeme lahendada? Mis on traumade põrkumine?

Loe kõigest täpsemalt juba artiklist.