Raseduse ajal esineb uriinipidamatust 30–60 protsendil naistest, sünnitusjärgselt 9–35 protsendil. Mõni aeg tagasi Eestis läbi viidud küsitluse alusel on oma elu jooksul uriinipidamatust kogenud 54 protsenti naistest. Eaga pidamatuse esinemissagedus kasvab – kõige vähem on pidamatust 18–34-aastastel naistel ja alates 55. eluaastast esineb uriinipidamatust juba 60 protsendil naistest.

„Näeme oma igapäevatöös pidevalt, et pidamatus põhjustab sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Naiste elukvaliteet on tõsiselt häiritud – nad häbenevad oma probleemiga kaasnevat uriinilõhna ja selle levimist, väldivad teatri- ja kontserdikülastusi, loobuvad reisimisest ning muudest harrastustest. Võimatu on spordiga tegeleda. Kohutavalt ebamugav on see „WC-st WC-ni“ elu. Meeleolu langeb ja kaob elurõõm, naised sulguvad enesesse ega suhtle enam,“ tõdeb arst. Ta toob välja, et uriinipidamatusega võivad sageneda ka infektsioonid.

Saates „Tark arst taskus“ tuleb juttu, millised on ennetavad meetmed, mis aitavad uriinipidamatust vältida, lisaks räägime erinevatest põhjustest, miks eri tüüpi uriinipidamatus tekib, ja viisidest, kuidas seda ravitakse. Pikemalt peatume Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus teostataval Bulkamidi ravil. Seda tehakse naistele alates 2023. aasta augustist ja protseduur on patsientide hulgas kiiresti populaarsust kogumas, sest see on lihtne, väheste tõsiste tüsistuste riskiga ja tulemuslik.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00
Jaga
Kommentaarid