Miks tekivad vananedes unehäired ja kas vanusega unevajadus väheneb? Eksiarvamusi kummutab unemeditsiini ekspert Erve Sõõru
Unetus ja öised ärkamised näivad kuuluvat vananemise juurde sama loomulikult kui kortsud. Paraku kahjustab unehäire juba niigi nõrgenevat tervist ja see omakorda süvendab uneprobleeme. Teemat lahkab kopsuarst ja unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.
Meie uni, selle rütm ja muster muutuvad kogu elu. Muutlik on ka eakate une kvaliteet ja kestus. Unehäirete üle kurdavadki enam just vanemad inimesed. Neil esineb raskusi magamajäämisega, korduvaid ärkamisi ja liigvarast ärkamist. Teadlaste hinnangul kannatab 40 – 70% eakatest krooniliste unehäirete all ja neist ligi pooled juhud võivad olla avastamata.
Eakate unevajadus on umbes seitse tundi. Levinud on eksiarvamus, et eakad vajavad vähem und kui nooremad inimesed. Mida vanem on inimene, seda enam võib ta und vajada. Eakate uni on katkendlikum ja seda mõjutavad vananemisega kaasnevad muutused.
Une ajal reguleeritakse hormoonide tööd, vererõhku ja immuunsust. Bioloogiline kell töötab 24tunnise perioodina, seda nimetatakse ööpäevaseks rütmiks. Eakatel on see rütm enam häiritud, lisaks väheneb neil järk-järgult uneaegse melatoniini hulk. Neil esineb ka rohkem haigusi, mis und ühel või teisel moel mõjutavad. Samuti mõjutab unekvaliteeti...
