KAANELUGU | „Halisemine ei vii mitte kusagile!“ Kuldsete kätega maakas Kerli Dello ei karda üksindust ega salli hilinemist
„Kui inimene ikka üldse ei taha teha seda, mida teeb, tuleks leida midagi muud,“ usub Kerli Dello, kes lahkus töölt ETVs üheksa aastat tagasi just siis, kui tundis, et enam ei taha. Nüüd on maale kolinud Kerli juba teist hooaega televaatajate ees „Maahommiku“ saatejuhina.
Kui tahad Kerlile meeldida, püüa mitte hilineda. Kerli arvutas, et kohtumiseks kohvikus 13.30 peab ta sõitma hakkama kell 13.12. Mitte 13.10 ega 13.15! „Olen väga suur arvestaja – arvestan rahaga, inimestega, ajaga,“ ütleb ta ja osutab laual lebavale paksule kalendermärkmikule, kus tema päevaplaanid on minutipealt kirjas. Digitaalseid märkmikke ta ei tunnista.
Kerli töötab juba kümnendat aastat Eesti kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskuse produtsendi-toimetajana. Muidugi mäletab tele- ja raadiopublik teda aga ennekõike uudisteankru ja ajakirjanikuna. Kaitseväes töötamine koos noorte ajateenijatega, kel on mõnikord aega maa ja ilm, paneb naise hilinemispõlguse tugevalt proovile. „Koolitan ajateenijaid ja õpetan neile alati kahte asja: esiteks, raha on taastuv ressurss, ja teiseks, ära mitte kunagi hiline!“
Tähelepanujanu paneb pingutama
Kerliga päriselus tutvudes on inimesed sageli üsna hämmeldunud. „Nad ütlevad, et issand, ma arvasin, et sa oled mingi eluvõõras kuivik, kes istub ainult raamatukogus, aga sa oled ju täitsa normaalne inimene. Kui mõtlen järele, et olen nende kodudes olnud läbi raadio ja televisiooni uudiseid lugedes, tundub see loogiline,“ mõtiskleb Kerli.
Kuivik ta tõepoolest ei ole. Vastupidi, naine tunnistab, et võib peomeeleolus olla lärmakas ja tähelepanu otsiv. „Sõbrad ikka ütlevad mulle, et tõmba maha, kõik juba niikuinii nägid, et sa toas oled.“
Kerlile pole sugugi vastukarva, kui teda õhtul väljas meelt lahutades ära tuntakse...