INTERVJUU | Kuidas kõhubakterid ja antibiootikumid vaimset tervist mõjutavad? Vastab mikrobioomi uuriv teadlane Kertu Liis Krigul

„Ei tea, kas enam ongi jäänud haigusi, mida mikrobioomiga ei seostata!“ ütleb noor teadlane Kertu Liis Krigul. Meie soolestiku elurikkus on nii oluline, et tähtis on välja selgitada kõik, mis seda mõjutab ja kahjustab. Viimast teevad paraku ka mitmed ravimid.

Seitse aastat tagasi hakati ka Eestis andma välja L’Oréali-UNESCO noorte talentide programmi „Naised teaduses“ auhinnastipendiumi, millega tõstetakse esile silmapaistvaid naisteadlasi. Kertu Liis Krigul, kes uurib Tartu ülikooli genoomika instituudis mikrobioomi ja ravimite mõju sellele, oli tänavu üks auhinna pälvijaid.

Mida sinu uurimisvaldkond täpsemalt hõlmab?

Uurin seda, kuidas soolestiku bakterid mõjutavad meie tervist ja vastupidi – millised meie eluvalikud mõjutavad mikrobioomi. Tegime oma töögrupiga suure geenidoonorite uuringu, kus oma mikrobioomiproovi andis 2500 eestimaalast. Saime analüüsida aspekte, mis mikrobioomi tegelikult mõjutavad. Selgus, et üks neist on antibiootikumide pikaaegne tarvitamine. Isegi kui inimene pole viimase kuue kuu jooksul ühtegi antibiootikumi võtnud, ent on neid tarbinud vähemalt kolm korda viimase kümne aasta jooksul, on tema soolestiku bakterite kooslus muutunud ja liigiline mitmekesisus vähenenud. Mida rohkem oli inimene varem antibiootikumravi saanud, seda märgatavam oli muutus soolebakterite koosluses...

Kuidas mõjutab mikrobioomi seisukord vaimset tervist?

Resistentsus on üks tänapäeva suurimaid terviseohte – mida igaüks ise selle ohjeldamiseks teha saab?

Kuidas oma soolestiku liigirikkuse eest hoolitseda ja kas probiootilistest toidulisanditest on abi?

Kas antibiootikumidel ja antidepressantidel on ka koosmõju, kui neid samal ajal tarvitada?

Kõigest lähemalt loe juba artiklist.