UURING | Eesti kuulub sclerosis multiplexi kõrgeima haigestumisega piirkonda

Sclerosis multiplexi diagnoositakse Eestis üha enam. Eestis põeb iga 100 000 inimese kohta seda rasket neuroloogilist haigust 113 inimest. Selle näitajaga kuulume kõrgeima haigestumisega piirkonda maailmas.

Adekvaatse ravita kahandab sclerosis multiplex (SM) patsientide elukvaliteeti, töövõimet, suutlikkust elada aktiivset elu ning põhjustab puude teket ja seetõttu sageli ka töövõime kadu. Kõige sagedamini haigestuvad SM-i parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini. Hiljutise uuringu tulemuste kohaselt on 71,3% SM-iga patsientidest välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad; 32,1% patsientidest tuvastati töövõimekadu ja 22% puue juba esimese aasta jooksul pärast SM-i diagnoosi saamist.

“Sclerosis multiplex on rasketest neuroloogilistest haigustest esimene, mille puhul on teadlastel õnnestunud välja töötada ravi, mis on haiguskulgu kardinaalselt muutnud,“ ütles Eesti neuroloogide ja neurokirurgide seltsi juhatuse liige, Lääne-Tallinna keskhaigla närvi- ja psühhiaatriakliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju. Varajane efektiivne ravi suudab haiguse süvenemise oluliselt aeglustada. See on väga oluline SM-i haige elukvaliteedi ja ka ühiskonna seisukohalt, sest enamik haigestunuist on noored. „Tänu kaasaegsele ravile säilitavad nad töövõime ja suudavad oma lapsed üles kasvatada,“ lisab Gross-Paju.

SM-i ravi on eluaegne, kuid haiguse õigeaegse avastamise ning tulemusliku ravi korral on võimalik puude väljakujunemist ja töövõimekadu ennetada. SM-i sümptomid võivad olla väga erinevad, kõige sagedasemateks neist on tundlikkuse häired, nägemisprobleemid, liikumise ja tasakaaluhäired, lihasjäikus ja -krambid, põie- ja sooletegevuse probleemid, väsimus, valu ja kognitiivsed häired. Tekkida võivad ka psüühilised probleemid – depressioon, ärevus ja erinevad kognitiivsed häired.

Olukorra täpsemaks kaardistamiseks ja mõjude analüüsimiseks viis Roche koostöös Eesti neuroloogide ja neurokirurgide seltsi ning Eesti sclerosis multiplexi ühingute liidu toel läbi esimese ulatusliku SM-i mõjusid käsitleva uuringu Eestis. Novembris valmiva uuringu peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, millised kulud kaasnevad riigile, kui isik haigestub SM-i ning millised oleksid võimalused patsientide tulemuslikumaks raviks ning kulude vähendamiseks.

Uuringu andmeanalüüsil aitas statistikaamet koondada ja analüüsiks ette valmistada erinevaid registriandmeid. Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul andis projekt hea võimaluse kasutada SM-i põdevate inimeste toimetuleku kaardistamiseks Eesti rikkalikke registriandmeid. „Sel viisil saab andmepõhiseid otsuseid teha ka siis, kui patsiendigrupid pole väga suured,“ lisas ta.

Multiple Sclerosis International Federation poolt koostatava SM-i atlase andmetel on viimase kuue aasta jooksul SM-i haigestunute arv kogu maailmas kasvanud 600 000 võrra. Eestis on haiguse levik suurem kui näiteks naabrite juures Lätis või Leedus. Kui Eestis on 100 000 elaniku kohta haigestunuid 113, siis Lätis ja Leedus vastavalt 107 ja 104.

SM on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida põeb maailmas hinnanguliselt 2,8 miljonit inimest. See tähendab, et iga viie minuti tagant saab keegi maailmas selle diagnoosi. SM-i korral ründab inimese immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti, põhjustades põletikku ja sellele järgnevat kahjustust. See võib viia kõige hullemal juhul puude ja/või töövõime kao väljakujunemiseni.