03.12.2023, 10:45
„Ma ei teadnud, kas elada nagu homset poleks, sest võib-olla polegi, või hoopis varjata oma haigust laste eest.“
Kuidas leppida haigusega, mis jääb?
Kahel kolmandikul Eesti täiskasvanutel on mõni pikaajaline tervisemure, millega tuleb iga päev arvestada nii inimesel endal kui ka tema lähedastel. Kuidas leppida diagnoosi saades, et edasi tuleb elada koos haigusega?
Kaks aastat tagasi läks Helina sõbranna eeskujul oma rindu kontrollima. „Läksin kontrolli, et saada kinnitust – mul on kõik korras,“ meenutab ta. „Aga ei olnud.“ (Pilt on illustreeriv.)
FOTO: | Shutterstock
Kliendinõustajana töötava Helina (45) tädi suri vaid 50aastaselt rinnavähki. Helina on küll teadnud, et tema peres selline geen esineb, aga uskus, et temast läheb see mööda.
Kaks aastat tagasi läks Helina sõbranna eeskujul oma rindu kontrollima. „Läksin kontrolli, et saada kinnitust – mul on kõik korras,“ meenutab ta. „Aga ei olnud. Mu paremas rinnas oli neljasentimeetrine kasvaja ja see ulatus otsapidi juba lümfidesse.“ Helina ütleb, et alates diagnoosist kulges tema elu nagu mingis paralleeluniversumis...
Tartumaal elav bussijuht Ain (53) sai umbes seitse aastat tagasi diabeedi diagnoosi. Arst kirjutas ravimid, mida mees üritas ka võtta, kuid õige pea lõi ta käega – tabletid panid kõhu valutama. Selle asemel katsus Ain toitumist jälgida ja veresuhkru hüppeid lihtsalt ignoreerida. „Ega ma seda diagnoosi väga tõsiselt võtnud, pigem oli endiselt tunne, et meri on põlvini nagu noorena,“ tunnistab ta. Ainil oli diagnoosi ajal umbes 20 kilo liiast...
Psühholoog Liis Müürsepp tõdeb, et tervisest rääkimine ongi keeruline ja mitte ainult pereringis, vaid veelgi enam väljaspool seda. Võib juhtuda, et kroonilise tervisehädaga inimest hakatakse identifitseerima tema haiguse järgi, näiteks vaimse tervise häirega inimest hulluks pidama, ja just seepärast varjatakse terviseprobleeme küllalt sageli. „Tihti teevadki seda näiteks neuroloogiliste häiretega inimesed. Autismispektri häire diagnoosiga inimene suudab ära õppida, kuidas oma eripärast tulenevaid raskusi varjata või maskeerida. Seetõttu ei pruugi kõrvalseisja alati teada, et teisel tema kroonilisest häirest tulenevalt mingisuguseid takistusi esineb. Sama lugu on näiteks diabeedi ja veel väga paljude haigustega,“ räägib Müürsepp. Eriti osavalt õpitakse haigust maskeerima siis, kui diagnoos saadakse noorelt....
