Kahekümne viienda kooseluaasta kriis ehk taas kahekesi: kuidas oma suhet hoida? Nõu annab psühholoog Toivo Niiberg
Kui pesa on tühjaks lennanud, võib kaasaga kahekesi jäämine nii mõnegi suhte proovile panna. Uude elujärku astumist ei lihtsusta ka hirm vananemise ja üksinduse ees, mõtiskleb psühholoog Toivo Niiberg.
Paarisuhetes täheldatakse viienda, kümnenda, viieteistkümnenda ja kahekümne viienda kooseluaasta kriise, mil lahkumineku tõenäosus kasvab. Kõikidel nende kriisidel on oma objektiivsed ja subjektiivsed tagamaad.
Kahekümne viienda kooseluaasta kriisi iseloomustab ehk kõige enam see, et lapsed on suureks kasvanud ja elavad oma elu, sageli ka Eestist kaugel. Seetõttu väheneb ka lastelastega kokkupuute võimalus. Kaasad on jõudnud keskikka, mis märgib iga inimese elus ilmset pöördepunkti. See võib olla uute plaanide teostamise, stabiilsuse ja teiste juhtimise aeg või seesmise segaduse, depressiooni ja rahulolematuse periood. Olles kehaliste ja psüühiliste muutuste sunnil astunud uude elujärku, satume, enamasti ettevalmistamatult, täiesti uude olukorda. Me peame õppima sellega toime tulema. Noorus, tervis ja elujõud, mida seni võtsime kui midagi enesestmõistetavat, hakkavad kaduma ja ühes sellega ka osa elurõõmust.
Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung oli esimene tunnustatud teadlane, kes määratles keskeakriisi...
