RISKIKALKULAATOR | Maksavähk ei anna endast varakult märku. Millal on vaja minna aegsasti kontrolli?
Maksavähi ennetuses on väga oluline teada riske, kuna enam kui 90% maksahaigustest on teadliku tervisekäitumisega ärahoitavad. Rahvusvahelisel maksavähi teadlikkuse kuul võetakse ülemaailmselt oktoobris fookusesse maksavähki haigestumise ohutegurid. Millised need ohutegurid on ja kes peaksid oma maksa tervist regulaarselt arsti juures kontrollima?
Maks täidab inimese suurima siseelundina peamiselt organismi sattunud mürkainete kahjutuks tegemise ülesannet. Kuigi maksarakkudel on võime kiiresti taastuda, tekitavad teatud geneetikast või elustiilist põhjustatud riskitegurid maksakoes pöördumatuid muutusi, halvemal juhul võib tagajärjeks olla maksavähk. Eesti inimestel esineb küll maksavähki suhteliselt harva, meestel mõnevõrra sagedamini, ent vähiregistri andmetel oli 2020. aastal Eestis kokku 152 maksavähi esmast haigusjuhtu, mis on siiski suur number.
Maksavähi riskifaktorid on aga paljuski mõjutatavad inimese enda valikutest. Hinnanguliselt elab krooniliste maksahaigustega (CLD - chronic liver disease) üks inimene viiest, ent rohkem kui 90% maksahaigustest on ärahoitavad, kui teada maksavähi peamisi tekkepõhjuseid ja riskifaktoreid ning neid vältida...
