Me oleme inimesed ja defineerime end inimlikkuse kaudu. Põhimõtteliselt oleme ka kokku leppinud, mida selle müstilise inimlikkuse all silmas peame, aga samas ei paista meile põrmugi muret valmistavat tõsiasi, et inimlikkust inimestes üha vähem on. Miks muidu vägivald nii teiste elusolendite kui ka looduse vastu on muutunud sedavõrd tavaliseks nähtuseks, et ei pane enam kellelgi kulmu kerkima?