Murrame müüdid: miks me suitsetame ja kuidas pahest vabaneda?
Arstid leiavad, et suitsetamisest vabanemiseks pole muid võluvitsasid, kui inimese enda soov loobuda ja distsipliin öelda suitsule rangelt „ei“. Igal aastal kaotab maailmas suitsetamise tagajärjel elu üle seitsme miljoni inimese, mis ületab näiteks mulluste koroonasurmade arvu ligi kahekordselt. Eestis viib tubakas igal aastal hauda kuni 700 inimest.
Valitseb üksmeel, et enim laastavad tervist sigareti põlemisel eralduvad keemilised ühendid – tapab mitte nikotiin, mis tekitab sõltuvust vaid muud tubaka põlemisel eralduvad keemilised elemendid. Eestis suitsetab igapäevaselt umbes 17 protsenti elanikkonnast, see number on aga viimase kümne aastaga ligi 10 protsendi võrra vähenenud. Samas on näha, et suureneb noorte naiste suitsetamine, madala haridusega inimeste tubakatarbimine ja alaealiste poolt sigareti alternatiivide kasutamine. Tervise Arengu Instituudi statistika järgi kasutab 13% alaealistest mokatubakat ja 14% alaealistest e-sigarette. Enam kui pooled alaealistest on elu jooksul e-sigaretti proovinud.
Suitsetama hakkamiseks on väga palju erinevaid põhjuseid. Üks põhjustest on kindlasti see, kui inimene kasvab suitsetajate peres ja peab seda tegevust juba lapsest saati normaalseks elu osaks. Kindlasti on suitsetama hakkamise põhjuseks tihti ka inimeste töökorraldus ja -keskkond. Näiteks kui oled letiteenindaja, siis võib juhtuda, et sinu ainus võimalus saada pausi tööst, võtta aeg maha, on minna suitsetama. Samuti ei tohi vaadata mööda tubakafirmade väga heast võimest oma tooteid turundada, mis samuti on üks põhjus, miks suitsetama hakatakse.
Alternatiivid ei ole arstide sõnul ravimid
Paljud riigid Euroopas ja maailmas on suitsetamise kahjulikkuse vastu asunud võitlema lubades turule tavalise sigareti alternatiive, nagu nikotiinipadjad, e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted. Need tooted annavad suitsetajale nikotiinidoosi, kuid mitte neid aineid, mis suuremat kahju inimtervisele tekitavad. Ära ei tohi aga unustada, et ka nikotiin on mürk ja lõpuks inimesele ohtlik.
Näeme läbi selle taktika, et vana asja üritatakse uuel moel maha müüa: alternatiivid pole ohutud, sest nikotiin on ikkagi inimesele kahjulik. Kuid kui võtta ühte äärmusse kantserogeensete omadustega tavaline suits ja teise paigutada vaid nikotiini andvad alternatiivid, siis võib tinglikult öelda, et alternatiivid on vähem ohtlikud. Paljuski ei piirdu e-sigareti suitsetaja vaid e-sigaretiga ja ka tubakasuitsetamine jääb inimese ellu. Pigem on küsimus kui atraktiivne, lihtne ja aktsepteeritud suitsetamine ühiskonnas tervikuna on.
Kuidas suitsetamisest loobuda?
Suitsetamisest vabanemiseks on vajalik palju laiem plaan kui vaid keelud ja stigmatiseerimine. Tuleb vaadata otsa neile põhjustele, miks üldse suitsetama hakatakse: kas noored suitsetavad tänu heale turundusele, kas tänu sellele, et on igav ja muud pole teha, kas inimesed hakkavad suitsetama stressist, madalast haridustasemest, teadmatusest ja nii edasi.
Lahendus on lihtsam kui arvata oskame: Inimene peab tahtma suitsetamisest loobuda. Kui see soov on olemas, siis on võimalik inimest ka edasi aidata. Näiteks ravimitega, mis võtavad suitsult ära nikotiinimõju või nõustamisega ja nii edasi. Suurima tulemuse annavad aga sotsiaalsed surved, teadmiste tõus ja suitsetamise ebapopulaarseks muutmine ühiskonnas.
Arstid on pakkunud välja ka ühe viisi, kuidas suitsetamisest loobud: suitsetada iga nädal või kuu üks sigaret päevas vähem. Nii on võimalik aasta või kahega viia suitsetamine nulli. Kõige võimsam suitsetamisest loobumise viis on aga saada 50 aastaselt infarkt või insult. Seda viisi suitsetamisest loobumiseks ei saa kuidagi propageerida, kuid pärast nii rasket terviseriket jääb suitsetamine hetkega ära. Ka neil, kes on aastaid olnud suitsetajad.
Mis juhtub 5 või 10 aasta pärast?
Olgugi, et suitsetamine on Eestis juba kümme aastat languses, siis paremini saab alati. Järgmise viie kuni kümne aasta edukus suitsetamise vähendamisel on seotud ikkagi noortega. Kui noored suitsetavad vähem, siis ei suitseta nad täiskasvanuna ja nii ei suitseta ka nende lapsed tulevikus.
Noored saavad ikka kokku ja tahavad teha midagi põnevat, neile tuleb pakkuda võimalust mitte valida selleks põnevuseks suitsetamine. Ning on ka näha, et noorte puhul nii alkoholi tarbimine kui suitsetamine vähenevad.