Kas nuti- ja spordikelladest on kasu? Milliseid funktsioone tegelikult vajad? Kopsuarsti, treeneri ja unenõustaja hinnangud

Pulsi- ehk spordikellad pole enam ammu pelgalt spordisaali või jooksuraja abilised. Need järjest nutikamaks muutuvad seadmed on leidnud püsiva koha paljude inimeste randmel ja lahkuvad sealt vaid laadimiseks.

Algul vaid pulsisageduse monitoorimiseks kasutatud kellad täidavad nüüd juba ka treeneri, aga ka une- ja isegi toitumisnõustaja funktsioone. Spordikelladega saab jälgida ja salvestada paljusid sportlikke tegevusi: ujumist, jooksu, suusatamist, rattasõitu, matkamist, saalitrenni jne. Sobilik personaalne pulsitsoon leitakse kiire testi abil. Paljude spordikelladega saab ühendada ka väliseid andureid, näiteks jooksudünaamika sensori või pulsivöö, mis võimaldab treeningu kohta veelgi täpsemaid parameetreid näha.

Lisandunud on ka mitmesuguseid tervise jälgimise funktsioone. Enamik nutikaid kelli mõõdab unetunde ja -kvaliteeti: kui pikk on sinu sügava une, kerge une, REM-une kestus, kui tugev stress ja uneaegne rahutus. Need annavad ka päeval märku, kui stressitase tõuseb ja on aeg meditatsiooniks või hingamisharjutuseks, utsitavad õigel ajal magama või, vastupidi, laua tagant püsti tõusma. Samuti saad jälgida südametööd ja tuvastada normist kõrvalekaldeid, mõõta verehapnikku, et tuvastada uneapnoed, jälgida kalorikulu, samuti keha energiavarude kulutamist ja taastumist ööpäeva jooksul. Mõned kellad näitavad isegi sinu temperatuuri, et ligi tikkuv palavik varakult avastada.