Kuidas aidata last, kellel on lühinägevus?

Lühinägevus ehk müoopia on nägemishäire, mille korral nähakse lähedal asuvaid objekte selgemalt kui kaugemaid. Lühinägevus areneb eriti kiiresti just lastel ja teismelistel, kuid sellele õigel ajal jaole saades on müoopia arengut võimalik aeglustada. Pro Optika eksperdid selgitavad, kuidas seda teha.

Laps võib kannatada müoopia all näiteks siis, kui näeb selgelt raamatut lugeda, kuid rattaga sõites on kaugemal asuvad objektid udused. Müoopia tekkel on kaks põhjust: silma liiga tugev valgusmurdmisvõime või silmamuna liiga piklik kuju. Laste silmad kasvavad kõige kiiremini kuni kümneaastaseks saamiseni ja sel ajal areneb ka müoopia ehk lühinägevus kõige kiiremini. Lühinägeva lapse miinustugevus ja silmapikkus kasvavad edasi kuni teismeea lõpuni (keskmiselt 16. eluaastani). Sel perioodil on müoopia arengu pidurdamine võimalik ja hästi oluline, et vältida tulevikus silmahaiguste tekkeriski.

Miks tekib lastel lühinägevus?

Lühinägevuse riskitegureid on palju, näiteks geneetilised. Lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, on suurem risk lühinägevuse tekkeks. Samuti soodustab arenevatel silmadel müoopia teket tänapäevane eluviis. Lapsed viibivad rohkem tubases keskkonnas, seega keskenduvad nad rohkem läheduses asuvatele objektidele, loevad ja vaatavad ekraane liiga lähedalt.

Pilku fokuseeritult lähedal hoides teevad silmad pidevalt pingeolekus tööd. Tihti unustavad lapsed end ekraanide ette pikkadeks tundideks, pakkumata silmadele puhkehetki. Seetõttu harjub silm rohkem lähedal asuvate objektide vaatamisega ning selle tõttu silmamuna kasvab, mis omakorda põhjustab lühinägevust ja raskendab kaugete objektide selget nägemist.

Jälgimine on oluline

On tõestatud, et optiliselt on müoopiat võimalik aeglustada ja kontrollida spetsiaalsete lisatugevustega prilliklaaside, kontaktläätsede või uneläätsedega ehk ortokeratoloogiliste läätsedega. Abistavate toodete eesmärk on murda rohkem kõrvalisi valguskiiri ja suunata need võrkkesta ette nii, et silmadel puudub vajadus silma taha tekkinud fookuspunkti tõttu kohaneda ja pikemaks kasvada.

Spetsiaalsed müoopiat aeglustavad vahendid kirjutab välja optometrist, kes annab ka juhised järgmisteks sammudeks ning elustiilist tulenevate harjumuste muutmiseks. Sellepärast on oluline käia kontrollis ka kooliaasta keskel, et vajadusel kiiresti lisameetmed kasutusele võtta. Pidurdades müoopia arengut 40–50% ulatuses, muutub lapse prilliretsept väiksemate astmetega, seega kohaneb ta kiiremini uute tugevustega.

Pro Optika meelespea, kuidas lühinägevusega last aidata

1. Veendu, et laps veedab igapäevaselt vähemalt 2–3 tundi õues. Kõrgem valguse intensiivsus pidurdab müoopia arengut.

2. Kehtesta piirangud ekraaniajale. Ekraanide ees võib veeta maksimaalselt kaks tundi (välja arvatud õppeaeg). Veendu, et laps hoiab nutiseadmeid ja raamatuid silmadest küünarnuki kaugusel ega tee lähitööd lähemal kui 20 cm kaugusel. Iga ühe tunni lähitöö kohta peaks võtma vähemalt kümme minutit pausi silmade puhkamiseks.

3. Kasuta sobivaid müoopia arengut pidurdavaid vahendeid. Veendu, et laps kannab prille või kontaktläätsi kogu ärkveloleku aja (v.a „uneläätsed“, mida kasutatakse vaid magamise ajal).

4. Käige koos lapsega nägemiskontrollis iga kuue kuu tagant. Nõrgaks jäänud tugevusega prillid või kontaktläätsed kiirendavad miinuse suurenemist. Parimaks jälgimiseks lase mõõta lapse silmapikkuse kasvu.

Rohkem infot leiad SIIT!