„Õlga oleks juurde vaja, tuharat ka.“ Milliseid ohvreid nõuab bikiinifitnessiga tegelemine ja ränk võistluseelne dieet?

„Tahtsin end proovile panna ja näha, kas ma suudan,“ sõnab Helen Tamm, kes valis endale eneseohverdusi nõudva ala – bikiinifitnessi – ja astus sel aastal esimest korda ka võistlustulle.

Trenn pole Heleni jaoks midagi võõrast. Teismeeast tennist mänginud ja füsioterapeudiks õppinud naisele on sport olnud alati loomulik osa elust. Spordiklubi rühmatrennidesse sattus ta umbes kümme aastat tagasi ja käis paralleelselt ka jõusaalis. Treenerit Helen endale esiti ei võtnud, sportlik baas oli piisav, et internetis pakutavaid kavasid mõista ja nendega üksi pusida.

Siiski tundis naine mõne aasta eest, et midagi on puudu. Temas tõstis pead saavutusvajadus ja nii jäi tal sõelale kaks ala: jõutõstmine ja bikiinifitness. Helen otsustas alguses esimese kasuks. „Mõtlesin, et lõpetan kooli, vahetasin tööd. Bikiinifitnessiga kaasnev dieedile minek tundus halva mõttena,“ meenutab ta. Seega seadis ta endale eesmärgid jõutõstmises: teha kükk sajakilose raskusega ja tõmmata 120kilost kangi.

Poole aastaga sai Helen need eesmärgid täidetud ja tundus õige hetk silmad uue sihi poole seada. „Jõutõstmise trennistiil ei istunud mulle. Kordusi on vähe, pausid pikad. Võid olla jõusaalis kaks tundi, aga trenni teed sellest väikese osa. Mina tahaksin intensiivsemat trenni. Aga vähemalt said eesmärgid täidetud ja süda oli rahul!“ selgitab ta.

Eelmise aasta mais haaras Helen jõusaalis varrukast oma praeguselt treenerilt ja ütles, et tahaks bikiinifitnessi tiimiga liituda. Tänavu jõudis ta ka esimest korda lavale. Helen seletab, et bikiinifitnessis on võistlushooajad ja hooajaväline periood...

Mida selle ala harrastamine endast igapäevaselt kujutab ja naisele maksama läheb, loe edasi juba artiklist.