Võta aega vananeda!

„Mul on nii kiire, et pole aega vananedagi,“ on aiandusguru Eva Luigas kümneid kordi üle huulte libistanud, aga nüüd mõistnud, et ka vananemiseks tuleb valmistuda.

Noorena tundub, et kogu elu on üks pidev valmistumine – valmistud eksamiks, lõputööks, iseseisvaks eluks, emaduseks, töövestlusteks ja milleks iganes veel. Mõne aja pärast oled end piisavalt tõestanud ja eluteele kerkinud raskustest ülesaamine ei tekita enam erilist peavalu. Elu veereb nagu hernes.

Ja siis järsku pauh! seisad silmitsi faktiga, et nüüd ja kohe on su abi vaja. Oled kohtunud vanadusega. Õnneks veel mitte enda omaga, aga siiski puudutab see ka sind ja sa ei ole selleks valmistunud. See pole lihtsalt sulle pähegi tulnud. See on hetk, kui hakkad ka iseenda tulevikule veidi murelikuna vaatama.