„Mina olin üsna vilets taastuja.“

Vananemise üks pahupool on, et me kulume. Kuluvad ka meie põlve- ja puusaliigesed – Eestis asendatakse neid aastas ligi 3600 inimesel ja see arv kasvab. Oma loo räägib 62aastaselt uue puusaliigese saanud Mare, kes elas enne seda kolmveerand aastat valuvaigistite toel.

Mare puusavalu andis esialgu tunda kangusena, kui ta jalga ette sirutas. Hiljem oli tal jalale vahel lausa võimatu toetuda, naine hakkas lonkama, valud tugevnesid ja nii ta operatsioonilauale jõudiski.

Esimesed nädalad pärast lõikust veetis Mare suuresti voodis, imetledes endamisi üht vanemat prouat, keda juba kolmandal opijärgsel päeval võis näha haigla nurga taga karkudega jalutamas. „Mina olin üsna vilets taastuja, pea käis pidevalt ringi, ei teagi, kas verekaotusest või valuvaigistitest. Kui ma kolm päeva pärast operatsiooni esimest korda rulaatoril koridoris asuva külmikuni jõudsin, teenisin valveõdedelt väikese aplausi,“ meenutab ta.