Oht metsast: mürgine vöödik maitseb nagu kanaliha, tavavahelik toob aneemia, alkoholi koos puravikega võtta ei tohi

Praegu, seenekorjamise tipphooajal, on mürgistusteabekeskuse infoliinid punased. „Tüüpiline kõne on stiilis „laps sõi aias pruune seeni“,“ ütleb terviseameti mürgistusteabeosakonna juhataja Mare Oder. Sügisel sagenevad aga muudki hädakõned.

Kuigi eestlased peavad end metsarahvaks, juhtub tõsiseid seenemürgistusi igal aastal. „Meie looduses on rohkem mittesöödavaid ja mürgiseid kui söögiseeni. Inimesed lihtsalt korjavad valesid seeni. Samas pole seentel suuremat toiteväärtust ehk ei saa öelda, et neid peaks korjama nälja pärast. Tasub mõelda, kas on ikka mõtet katsetada seentega, mida kindlalt ära ei tunne.“

Seenemääramine on paras teadus ja kindlasti ei soovita Oder uskuda mõnest seenegrupist saadud suvalise inimese määrangut. Inimene, kes andis sulle udusevõitu, valet värvi või vale nurga alt tehtud seenepildi peale soovituse „Otse pannile!“, ei vastuta kuidagi, kui haiglas lõpetad. Seente määramine ei käi kübarapildi või pannil olevate tükkide järgi ning tihtipeale ei anna isegi mükoloogid määrangut vaid pildi järgi.