Puperdav süda – stress või haigus? Kardioloog: põhjuseid on väga palju, muu hulgas kestvusspordiga liialdamine ja ärevus

Pidevalt puperdav ja pekslev süda teeb ärevaks. Kas ka rahuolekus enesetunnet rikkuvad vahelöögid on märk, et südamega pole kõik korras?

Kinnisvaramaaklerina töötaval Annelil (52) tekkisid kevadel tugevad südamekloppimise hood. Seda juhtus ka täiesti rahulikus olekus, une pealt. „Miskipärast oli eriti öösel tunne, et süda kargab rinnust välja,“ meenutab naine. „See viis totaalse kurnatuseni, sest lõpuks ma ei maganud üldse. Nädalaga tekkis tunne, et olen kui inimvare – kõik ärritas, iga asi pani nutma, kõige suhtes oli vastumeelsus ja kogu elu nõudis meeletut pingutust.“ Kui Anneli oli elanud juba nädalapäevad napilt tunnise unega, sest süda peksles korrapäratult, hoidnud seejuures ka telefoni pidevalt käeulatuses, et kiirabi kutsuda, palus ta lõpuks perearstilt saatekirja kardioloogile.

Varem Annelil südamega probleeme ei esinenud, küll aga oli ta kogenud läbipõlemist, mis lõppes iga kord töökohavahetusega. „Ühel hetkel tekkis lihtsalt väsimus ja masendus, vastikus kõige vastu ja soov välja magada, sest tööpäevad oli väga pikad ja intensiivsed ning vastutus suur.“ Kui vaevused hakkasid sagenema, võttis naine mõnel korral haiguslehe, et jõuvarusid taastada. „See toimis, seejärel jaksasin tööl taas täie rauaga edasi panna,“ muigab Anneli nukralt.

Südamearsti vastuvõtul tehti Annelile kõikvõimalikud uuringud: EKG, Holter-monitooring, ultraheli ja verepilt. „Selgus, et ...

Loe edasi juba artiklist., kus kardioloog Tiina Uuetoa selgitab mis südame vahelööke põhjustab, mis tüüpi neid esineb, kuidas toimub diagnoosimine ja ravi ning millal on asi tõsine.