TERVISEUUDISED | Lugemine lapseeas on tähtsam, kui arvasime

Armastasid varases lapseeas ninapidi raamatus istuda? Sellest võib olla kasu terve ülejäänud elu.

Lastel, kes hakkavad varakult oma rõõmuks lugema, pole Suurbritannia ja Hiina teadlaste uuringu järgi täiskasvanuna mitte ainult paremad tulemused vaimse võimekuse testides, vaid ka parem vaimne tervis.

Erinevalt kuulamisest ja rääkimisest nõuab lugema õppimine lapselt suuremat pingutust. Seni polnud aga selge, kas ja kuidas mõjub laste varases eas lugema hakkamine nende aju arengule, tunnetusele ja vaimsele tervisele hilisemas elus.

Uuring hõlmas üle 10 000 noore täiskasvanu USAs. Analüüsiti noorukeid, kes hakkasid oma lõbuks raamatuid lugema kahe- kuni üheksa-aastaselt, ja võrreldi neid teistega, kes hakkasid seda tegema hiljem või ei hakanud üldse.

Selgus, et lugemisega lõbustasid end lapsena umbes pooled noorukid. Neil näitasid testid paremat vaimset toimetulekut, vähem stressi ja depressiooni, paremat tähelepanuvõimet ja vähem käitumisprobleeme, nagu agressiivsus ja tung reegleid rikkuda. Samuti olid neil paremad tulemused mälu- ja kõnearengu testides ning üldises õpiedukuses. Ka veetsid nad vähem aega ekraanide taga ja magasid kauem.

Ilmnes, et positiivse mõju avaldumiseks oli lapseeas optimaalne lugeda 12 tundi nädalas. See oli seotud parema ajustruktuuriga, rohkem lugemine muutust ei suurendanud. Ajuskaneeringud näitasid, et neil noortel olid veidi suuremad nii üldine ajumaht kui ka teatud ajuosad, mis mõjutavad aju kognitiivset tööd. Samuti erinesid neil ajuosad, mida seostatakse vaimse tervise, käitumise ja tähelepanuvõimega.

Allikas: University of Cambridge