EKSPERT SELGITAB | Vana kooli esmaabivõtted teevad mürgistuste korral rohkem kahju kui kasu

Aasta jooksul juhtub Eestis pisut üle 3000 haiglaravi vajava mürgistuse ja 4000 mürgistust, kui nõu saamiseks helistatakse mürgistusinfoliinile 16662. Paraku tuleb ette olukordi, kus abi küsimise asemel proovitakse olukorda vanakooli nõuandeid järgides paremaks teha. Nendest võtetest on enamasti aga rohkem kahju kui kasu.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder sõnas, et mürgistuste ravi on pidevas arengus ning kunagi saadud soovitused ei pruugi enam olla parimad. „Mürgistuste esmaabi kohta liigub arvukalt rahvapärimuslikke lähenemisi, mis muudavad kannatanu seisundi pigem halvemaks või tuleb arstidel ravida esmaabist tingitud tervisekahjustusi,“ tõdes ta.

Oder rõhutas, et kindlasti ei toimi mürgistuse korral oksendama ajamine ega ka nn „restoranimeetod“, kus kannatanule joodetakse suures koguses vett ning siis aetakse oksendama. Selle asemel tuleb ravimimürgistuse puhul suu loputada, eemaldada ravimijäägid suust ning helistada tegevusjuhisteks infotelefonile.

Kemikaalimürgistuse korral tuleb peale suu loputamist juua väikeste lonksudega vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada – täiskasvanule maksimaalselt üks klaasitäis, lapsele 15 ml/kg. Samas tuleb hinnata neelamisvõimet ning helistada olukorra hindamiseks ja edasiste tegevusjuhiste saamiseks infoliinile.

Suures koguses vee joomine võib omakorda viia oksendamiseni, mis on ohtlik. „Oksendades liigub ärritav või söövitav kemikaal veel mitu korda mööda söögitoru pidi üles-alla, süvendades sel moel suu ja söögitoru kahjustust. Lisaks võivad oksemassid sattuda hingamisteedesse ning inimene võib lämbuda,“ kirjeldas Oder.

Samuti on oluline meeles pidada, et allaneelatud kemikaali ei tohi hakata omapäi neutraliseerima, sest aluseliste ja happeliste ainete omavahelisel reageerimisel tekkivad protsessid võivad organismile pöördumatut kahju tekitada.

Parim vahend nahale või suhu sattunud ärritavate või söövitavate ainete loputamiseks ja lahjendamiseks on alati gaasita vesi. „Allaneelatud mürgise aine lahjendamiseks tuleb vältida süsihappegaasi sisaldavaid jooke, kuna süsihappegaas venitab mao seina ning juba eelnevalt kahjustunud koed ja mao tühjenemise kiirenemine soodustavad maoseina mulgustumist,“ ütles Oder.

Sageli võetakse mürgistuse leevendamiseks aktiivsütt, ent seejuures tuleb meeles pidada, et aktiivsüsi on ravim nagu iga teinegi, mille võtmiseks on kindel põhjus ja annus. Aktiivsüsi on oluline esmaabivahend ravimitest ja loodusmürkidest (nt seened, taimed, marjad) tingitud õnnetuste korral, ent seda ei saa kasutada nt alkoholi, petrooleumitoodete, söövitavate hapete ja aluste ning metallide puhul, sest aktiivsüsi ei seo neid.

Koduses ravimikapis võiks varuks olla 50 g aktiivsütt, mis on täiskasvanule vajalik annus; lapsele antav kogus oleneb tema kehakaalust. „Kuna aktiivsöe kasutamiseks on mitmeid vastunäidustusi, tuleb alati enne mürgistusinfoliinilt üle küsida, kas allaneelatud aine on üldse ohtlik ja vajab sekkumist ning kas aktiivsüsi ikka seob seda ainet,“ juhendas Oder.

Mürgistusõnnetuse või mürgistuse kahtluse korral ei tasu jääda ootama sümptomite tekkimist. Mõned mürgistused võivad olla algselt ilma eriliste haigustunnusteta või põhjustada ainult kerget ebamugavust, kuid siiski olla tõsised ja vajada kohe algfaasis kiiret sekkumist.

Kannatanu ilme ja enesetunne ei pruugi alati näidata, kui tõsine on olukord tegelikult. Suu või nahk tuleb alustuseks kahjulikust ainest puhtaks pesta, anda lonkshaaval juua puhast vett ning helistada olukorra hindamiseks ja edasiste tegevusjuhiste saamiseks eelpool mainitud mürgistusinfoliinile.

Mürgistusinfoliini number on 16662

Kõned on anonüümsed ja helistada võib olenemata kellaajast või pühadest – liin on avatud ööpäev läbi ja aastaringi.

Keskmine kõne pikkus on 3-4 minutit.