Eesnäärme suurenemist ja -vähki leitakse üha noorematel meestel. Doktor Margus Punab selgitab, millal on viimane aeg kontrolli tulla

Nii eesnäärme suurenemist kui ka -vähki leitakse üha noorematel meestel. Õigel ajal arsti juurde jõudes saab ka agressiivse haigusvormi välja ravida, paneb südamele meestearst Margus Punab.

Seda, et eesnääre on mehe tervise jaoks tähtis, teavad pea kõik meie mehed … ja ka naised. Keerulisem on mõistmisega, miks see organ nii oluline on. Vahel tuleb arsti vastuvõtul alustada hoopis selgitustest, mis eesnääre on ja mis see ei ole.

Terve mehe eesnääre on suurema kastanimuna mõõdus organ, mis paikneb põie all, häbemeluu taga ja pärasoole ees. Eesnääre koos sellega tihedalt seotud vaagnapõhjalihastega reguleerib nii kusemist kui ka seemnepurset. Samuti on eesnäärmel täita tähtis kaitsefunktsioon – see hoiab nii kuse- kui ka sugutrakti mikroobide ja teiste põletikutekitajate eest. Lisaks toodetakse eesnäärmes pea kolmandik seemnevedelikust, sealhulgas just see osa, milles seemnepurske ajal paiknevad spermatosoidid. Nii et eesnäärmel on ka oluline roll mehe viljakuse tagamisel.

Eesnäärmehaigusi peetakse tavaliselt mehe elukaare teise poole muredeks, kuid tegelikult on selle organi roll tähtis kogu elukaare vältel või vähemalt alates puberteedist, mil eesnääre hormoonide aktiveerumise mõjul lõplikult välja areneb.

„Teatakse, et eesnäärmevähk on peamiselt vanemate meeste haigus. Mina sellega enam kahjuks nõus olla ei saa,“ märgib meesterst Margus Punab ja lisab, et tema noorim eesnäärmevähi diagnoosiga patsient on olnud suisa 38aastane.

Sellest, mida õieti eesnäärmes arenevad pahaloomulised kasvajad endast kujutavad, loe edasi juba artiklist. Samuti saab siit teada, milline mõju on nii mikroobidel kui ka kliimal mehe tervisele ja millal ravida eesnäärme suurenemist.