Ka mõõdukas peapõrutus võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Kuidas ohtlik trauma ära tunda ja milliste sümptomitega tuleb kindlasti kiirabisse pöörduda?

Peavigastus ei taba ainuüksi jalgpallureid või kaskadööre – see võib juhtuda kellega tahes kasvõi autosse istudes. Mille järgi hinnata, kas pead ära lüües tuleb endale või kellelegi teisele arstiabi kutsuda?

Suurem osa peapõrutusi on kerged ja vaevused mööduvad lühikese ajaga, kuid löögi tagajärjel võib tekkida ka koljuluumurd, sisemine verejooks või peaaju kahjustus. Et aju on kogu keha juhtimiskeskus, võivad kõik peavigastused avaldada tervisele küllaltki suurt mõju.

Kerge peatrauma korral on tegemist vigastusega, mida põhjustab löök vastu pead, pea põrkumine vastu mingit objekti või kiirendusele järgnev järsk pidurdus – näiteks kokkupõrkel teise autoga –, mis pead kõvasti raputab. Enamik traumaatilisi ajuvigastusi tekib aga kukkumisel. Mitte iga löök peapiirkonda ei lõpe vigastusega, on ka kergemaid tagajärgi, nagu muhk, verevalum või lõikehaav. Kuid tagajärjeks võivad olla ka normaalse ajufunktsiooni häired.

Ka Eesti meedias on juttu olnud juhtumitest, kuidas pärast kukkumist ja pea äralöömist minnakse magama ega ärgatagi enam. Peavigastused on kogu maailmas invaliidistumise ja surma sagedane põhjus. Tervise Arengu Instituudi andmetel esineb Eestis aastas koljusiseseid vigastusi 100 000 inimese kohta 129 juhtu, õnneks on enamasti tegemist kergemate peavigastustega. Liiklustraumade osakaal on tänu liikluskäitumise paranemisele ja sõidukite pidevalt arenevale turvatehnoloogiale langustrendis. Üha enam juhtub aga õnnetusi üle 75aastastega, kelle vigastusi põhjustavad kerged traumad: madalalt kukkumised või kerged olmevigastused.

Sagedasemad ajuvigastuste tüübid on ajupõrutus, verevalumid ja koljuluumurd. Põrutuse korral on tegu ägeda ajuvigastusega, inimene võib jääda teadvusele, tunda uimasust või nägemishäireid, pea- või kaelavalu või muutusi kognitiivsetes funktsioonides. Verevalum ehk hematoom võib tekkida peatrauma tagajärjel ajukestade vahel või aju sees. See võib ilmneda kohe, aga ka mitme päeva pärast...

Loe edasi juba artiklist ja saad teada kõik olulise, mida igaüks peatraumade kohta teadma peaks.